Mälestuskivi kolonel Viktor Koernile Suvesõja kunagisel lahinguväljal Audrus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Pühapäeval, 19. juulil toimub 1941. aasta Audru lahingu ja kolonel Viktor Koerni langemise 85. aastapäeva mälestuskogunemine, et mäletada tolle ajaloolise sündmuse tähtsust ja mõista, miks seda siiani meenutatakse.
Väärib rõhutamist, et 85 aastat tagasi toimus Audru lähistel üks Pärnumaa olulisemaid relvastatud kokkupõrkeid Suvesõja päevilt. Lahingus võitlesid punaväelaste vastu kõrvuti Saksa väed ja meie omakaitse. Lahing omas kohaliku vastupanu seisukohalt sümboolses tähenduses tähtsat sõnumit, mis väljendas eestlaste kangelaslikku püüdu taastada iseseisvus pärast 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni.
Viktor Koern oli koloneli auastmes Vabadussõjaaegne ohvitser, kes asus neljakümneesimese aasta suvel toetama relvastatud vastupanu Vene okupatsioonivõimule. Koerni langemisega Audru lahingus kujunes temast Pärnumaal Suvesõja tuntumaid sümbolkujusid. Ta oli kõrge auastmega Eesti ohvitser, kes ei jäänud kõrvale, vaid osales ise relvastatud võitluses. Koerni langemine sümboliseerib paljude Eesti sõjaväelaste ja vabatahtlike saatust 1941. aasta suvel.
Pühapäeval mälestatakse eelkõige Eesti meeste vastupanu Nõukogude okupatsioonile ja kolonel Koerni ohvrimeelsust, mitte laiemat sõjategevust, mille käigus saabusid Eestisse ka Saksa väed.
Toimunu näitab, et teadlikum osa Eesti elanikest ei leppinud Nõukogude okupatsiooniga
Paigutades Audru lahingut suuremasse ajaloolisse pilti tasub eristada vähemalt kolme tasandit. Kohalikul tasandil oli Audru lahing Pärnumaa üks tähtsamaid 1941. aasta Suvesõja sündmusi, mistõttu on see Pärnumaa ajaloomälus märksa suurema kaaluga kui Eesti mastaabis. Eesti tasandil oli see üks paljudest 1941. aasta suvel toimunud relvastatud kokkupõrgetest, nagu näiteks Kautla, Tartu, Põltsamaa või Võrumaa sündmused. Audru lahing ei muutnud küll sõja käiku, kuid oli osa üle Eesti toimunud vastupanust. Euroopa ja Teise maailmasõja kontekstis oli Audru lahing väike episood hiiglaslikus Idarinde sõjas. Selle sõjaline mõju oli piiratud, kuid Eesti ajaloo seisukohalt on selle tähendus hoopis poliitiline ja moraalne.
Audru lahingut ei tee oluliseks mitte langenute arv ega sõjaline ulatus, vaid see, mida see sümboliseerib. Toimunu näitab, et teadlikum osa Eesti elanikest ei leppinud Nõukogude okupatsiooniga ning oldi valmis selle vastu relvaga välja astuma. Just see seletabki, miks seda sündmust 85 aastat hiljemgi meenutatakse.
Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak tutvustab kolonel Viktor Koernit, kes on maetud Pärnus Alevi kalmistule vabadussõjas langenute monumendi lähedale. Foto: Urmas Saard / Külauudised.
Mälestushetk algab sümboolset tähendust silmaspidavalt hommikul kell 10, lahingu vallandumise ajal. Audru lahinguväljal Koerni langemise paigas 1993. aasta 19. juulil avatud mälestuskivi ees ütleb avasõnad Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born, lisaks kõnelevad Audru osavalla esindajad. Mälestuspalve lausub Pärnu Eliisabeti koguduse juhatuse esimees Andres Riivits. Muusikalise algusloo ja vahepala mängib Ado Kirsi. Kaitseliidu Pärnumaa maleva poolt asetatakse mälestuskivi juurde pärg, läidetakse küünlad ja tulistatakse mitmekordselt paugutades sõjaväeliku auavaldusena.
Mälestamist korraldavad Audru osavald ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkond.
Samal teemal:
KOLONEL KOERNI LANGEMISE JA AUDRU LAHINGU 80. AASTAPÄEVA MÄLESTUSTSEREMOONIA
VIKTOR KOERNI 80. SURMA-AASTAPÄEVAL LANGENUD SÕJAMEHE KALMUL
AUDRUS MEENUTATI SUVESÕJA ÜHT VÕIDUKAT KUID VÄÄRIKA SÕJAMEHE KAOTUSEGA LÕPPENUD LAHINGUT