EESTI (RIIK) EI HOOLI BALTI KETIST

Arvamus

Mälestusplaat Pärnus Aisa 39 hoonel (avatud 26.10.2014) tähistab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinde esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumise kohta.

Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised

Heino Laiapea, ajakirjanik

Mullu kutsusin Viljandi valla Paistu spordiveterani Juhan Änilase osalema traditsioonilisel Balti keti teatejooksul, et viia Eesti lipp Toompea platsile. Aastaid polnud eestlased sellel jooksul osalenud ning meie riigilipu tõid kohale Läti ja Leedu harrastusjooksjad.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedust (vasakult kuues) 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Balti Amatöörjooksjate Liit korraldab 23.-26. augustil Balti keti 35. aastapäeva tähistamiseks 33. Balti keti teatejooksu Vilnius – Riia – Tallinn (675.5 km). Kui varasematel aastatel on see kulgenud Ikla – Pärnu kaudu Tallinna, siis tänavu esmakordselt mööda ajaloolist trassi mööda. Seega Eestis: Lilli – Karksi – Nuia – Viljandi – Türi – Rapla – Tallinn.

Kui algusaastatel otsustati, et seda jooksu korraldavad kolm Balti riiki kordamööda, siis on see jäänud vaid Leedu amatöörjooksjate liidu hooleks

Paaril viimasel aastal on Riigikogu kantselei korraldanud jooksu lõpetajate ühispildistamise Toompeal. 2022. aastal tervitas jooksjaid Riigikogu esimees Jüri Ratas, mullu Balti Assamblee president ja Riigikogu liige Timo Suslov (Reformierakond), kes ka ise jooksis viimased 10 km. Kui algusaastatel otsustati, et seda jooksu korraldavad kolm Balti riiki kordamööda, siis on see jäänud vaid Leedu amatöörjooksjate liidu hooleks, kes on saanud selleks ka riigilt toetust.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedust (vasakult esimene) 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Timo Suslov lubas kohtuda Balti riikide kolleegidega, et tulevikus jooksu ühiselt korraldada. 23. augustil Vilniusest kell 10 algav teatejooks jõuab 25. augusti hommikul Läti-Eesti piirile ja õhtuks Raplamaale Valtu spordimajja. Päevateekonna pikkus Eestis on 150 km. Edasi jätkatakse 26. augusti hommikul Tallinnas teekonda Toompeale. Mullu teatejooksul Eesti lipu Toompeale viinud Juhan Änilane on 10 kuud kümnetel jooksu-, suusa-, jalgrattavõistlustel ning teistel avalikel kohtumistel Eestis ja Lätis tutvustanud teatejooksu olemust, kava ning kutsunud inimesi osalema ja toetama. See töö on kandnud vilja ja paljud jooksjad huvituvad teatejooksul osalemisest.

Kultuuriministeerium keeldus sellest. Ka teised organisatsioonid ei vastanud ettepanekule

Sügisel tegime kultuuriministeeriumile, EOK-le, EMSL Jõudile ja nelja maakonna spordiliidule ettepaneku võtta teatejooksu eestipoolne korraldamine ja rahastamine enda peale. Kusjuures üldkoordineerijaks oleks kultuuriministeerium.

Kultuuriministeerium keeldus sellest. Ka teised organisatsioonid ei vastanud ettepanekule. Küll aga tundsid tõsist huvi teatejooksu vastu kolm omavalitsust: Kiili, Saku ja Türi, kes on valmis tasuma ka oma valla jooksjate stardimaksu. Balti keti 35. aastapäeva tähistamine teatejooksuga on niivõrd oluline üritus, et selle edukaks korraldamiseks on vajalik kõigi kolme riigi tugi.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedust (vasakult neljas) 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Lisaks möödub 85 aastat Molotov-Rippentropi pakti sõlmimisest. Oleme palunud abi ka Eesti Vabariigi presidendilt Alar Kariselt. Juhan Änilane kohtus presidendiga Tartu suusamaratonil Matu joogipunktis, kus selgitas olukorda. Härra president palus temale kirjutada. Kirja saatsime, kuid vastust tänaseni pole saanud.

Riigikogulane hüppas alt ära

12. juunil teatas Riigikogu liige Timo Suslov meie pikamaajooksja Roman Frosti järelpärimisiele, et Eesti sel aastal Balti keti aastapäeva ei tähista, vaid teeb seda viie aasta pärast, kui möödub 40 aastat. Varasematele kirjadele ja kõnedele pole Suslov vastanud.

Meie Juhaniga oleme jaganud teatejooksu kohta olemaolevat infot, rohkemaks ei ole meil võimalusi.

Ei huvita

Juhan Änilane on korduvalt kohtunud Riigikogu liikme ja EMSL Jõudi presidendi Helir-Valdor Seedriga ja küsinud jooksul osalemise kohta ning toetust. Seeder laiutab jätkuvalt käsi sõnadega, et tema sellega ei tegele ja raha Jõudil ei ole.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedust (vasakult teine) 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Viljandi linna volikogu esimees Helmen Kütt vastas detsembris kenasti: „Tänan info edastamise eest, kuid nagu ka telefonis ütlesin, siis mina kindlasti selle teemaga tegelema ei hakka. Lihtsalt pole minu valdkond, sest sellised suured, võiks lausa öelda, et rahvusvahelised sündmused vajavad ka kultuuriministeeriumi koordineerivat rolli ja riigilt ka mingit rahastust. Olete Juhaniga väga tublid ja tegusad! Kuna riigikogu kantselei on juba toetamas nii mõtte kui teoga, siis tulenevalt sellest minul riigikogu liikmena ilmselt korralduslikku abi seal pakkuda pole vaja. Soovin ikka edu ja loodan, et väärikas sündmus ka saab toimuma!“

Viljandi linn Balti keti teatejooksuga ei tegele

Nüüd ütleb volikogu esimees, et rong on läinud. Ta süüdistab meid, et oleksime pidanud sügisel projekti kirjutama ja raha taotlema. „Viljandi linn Balti keti teatejooksuga ei tegele,“ rõhutab volikogu esimees, keeldudes teemat arutamast ka Viljandimaa Omavalitsuste Liidus. Muidugi ajab selline suhtumine entusiastist jooksuveteranil Juhanil hinge täis.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedu (vasakult viies) 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Eesti lipu 140. juubeli aastapäeval Otepääl europarlamendi saadiku Riho Terrasega kohtudes vastas nüüdseks tagasi valitud saadik Juhani küsimusele Balti keti teatejooksu kohta nõnda: „Kui valimistel oma hääle mulle annad ja ma valituks osutun, võin ma sellele mõelda”. Need on näited paljudest juhtumitest mida Änilane kohtumistel on kogenud.

Vidmantas Dobrovolskas nägi omavalitsuste erinevat suhtumist, kuid ei imestanud millegi üle

7. juunil käis Juhan Änilase kutsel Eestis jooksu trassi ja kohalike omavalitsuste inimestega kohtumas Leedu Amatöörjooksjate Liidu president Vidmantas Dobrovolskas. Ta nägi omavalitsuste erinevat suhtumist, kuid ei imestanud millegi üle. Leedu ja Läti riik toetavad võrdselt tänavust jooksu korraldust. Eesti pole seni seda kavatsenud.

„Me jookseme niikuinii vaatamata sellele kas Eesti riik toetab või mitte,“ kinnitas Vidmanatas Dobrovolskas 7. juuni kohtumisel Eestis. Eestipoolse huvi ja abita on jooksu korraldajatel muidugi keerulisem, kuid jooks ära ei jää. Leedul ja Lätil on koostöös kavas tänavusest jooksust teha dokumentaalfilm.

Balti keti teatejooksu peakorraldaja Vidmantas Dobrovolskas Leedust 7. juunil Eestit väisamas. Foto erakogust

Veel kord: Balti keti teatejooks vajab Eestis koordinaatorit. Kuigi Rapla maakonna spordiliidul pole raha jooksjate toitlustuse ja majutuse eest Valtu Spordimajas tasumiskes (ca 1500 eurot), on ka see võimalik ühiselt lahendada. Muud osalemiskulud jäävad ilmselt jooksjate enda kanda.

Balti keti teatejooksu ajaloost Eestimaal on lugeda portaalist Külauudised.

Samal teemal:

JUHAN ÄNILANE JA HEINO LAIAPEA USUVAD BALTI KETI TEATEJOOKSUL KÜMNE OMAVALITSUSE KOOSTÖÖSSE