SUURKISKJATE ARVUKUS ASUB VIIMASE KÜMNENDI REKORDTASEMEL, METSKITSEDE HULK ON SAMAS OLULISELT VÄHENENUD

Ilves Pärnumaal kodumaja läheduses. Foto: Viire Talts

Päevatoimetaja

Keskkonnaagentuur avaldas oma kodulehel ja Keskkonnaportaalis värske raporti milles antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ja küttimissoovitused uueks jahihooajaks.

Koostatud soovitused on sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste küttimismahtude ja -struktuuri otsustamisel ning Keskkonnaametile suurkiskjate küttimiskvootide määramiseks.

Ülevaatest „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024“ saab lugeda Eesti jahiulukite arvukuse ning populatsiooni seisundimuutuste kohta. Samast on leitavad ka juurdekasvuprognoosid ning küttimissoovitused algavaks jahihooajaks. Andmed kogutakse väga erinevate meetoditega − nii iga-aastase riikliku seire raames kui ka jahimeeste abiga. Kui suurulukite kohta tehtavad ettepanekud on numbrilised, siis väikeulukite, näiteks rebase, kopra või nugiste puhul, on ära toodud soovitavate muudatuste suunad.

et oleks võimalikult vähe ulukite tekitatud kahjustusi

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhataja Timo Karki sõnul on värske ulukiseire ülevaade oluline väljund, kus võetakse kokku seireandmed, antakse ülevaade ulukiasurkondade seisundist ning jagatakse soovitusi ulukite arvukuse reguleerimiseks selliselt, et oleks võimalikult vähe ulukite tekitatud kahjustusi, kuid samas oleksid asurkonnad kaitstud ja jätkusuutlikud.

Andmed näitavad, et põdra arvukus on võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ning jääb 2024. aasta alguses 10 000−11 000 isendi juurde. Liigi juurdekasvu peegeldav vasikate osakaal oli vaatamata põdralehmade headele viljakusnäitajatele viimase 20 aasta madalaim, mis viitab suurenenud kisklussurvele. Eriliselt paistab silma aga metskitse arvukuse langus Mandri-Eestis. 2024. aasta alguses hinnati asurkonna üldsuuruseks 65 000−80 000 isendit, mida on ligi 30% vähem, kui aasta tagasi. Kui üldiselt võiks arvukuse ja asurkonna struktuuri põhjal siinse populatsiooni seisundit hinnata heaks, siis aastast juurdekasvu ületava kisklussurve tõttu (ilvese ja hundi mõju) on metskitse seisund Mandri-Eestis halvenev. Seetõttu soovitame selles piirkonnas metskitsede küttimisest üldjuhul loobuda.

Esmajärjekorras peaks tegelema just korduvalt kahjustusi tekitavate ja ebatavaliselt julge käitumisega loomade ehk nn nuhtlusisenditega

Meie suurkiskjatest on karu arvukus püsinud paari aasta lõikes stabiilsena, kuid jätkuvalt on soovitatav küttida karu eeskätt kahjustuste ennetamise eesmärgil. Esmajärjekorras peaks tegelema just korduvalt kahjustusi tekitavate ja ebatavaliselt julge käitumisega loomade ehk nn nuhtlusisenditega. Hundi arvukus on aga taas oluliselt kasvanud ning kutsikatega hundikarju oli 2023. aasta sügisel 39 ja soe üldarvukus vahemikus 350−400 isendit. See on ka viimase 25 aasta rekord. Hundi tekitatud kahjustuste hulk on samuti suurenenud olulisel määral võrreldes eelneva aastaga. Arvukuse langetamiseks on soovitatav hundi küttimismahtu võrreldes eelmise aastaga tõsta.

Meie ainukese kaslase ilvese arvukus on oluliselt suurenenud. Kui 2022. aastal saavutas ilvese arvukus taseme, mille juures saime tema looduskaitselist seisundit pärast kümneaastast vahet taas soodsaks hinnata, siis 2023. aastal tõusis pesakondade arv tasemele, kus võiks tema küttimist taas alustada. Erinevaid poegadega emailveseid eristati 2023. aasta vaatlustes kokku 102 ja üldarvukus oli sügisel 650−800 isendit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap