Muinsuskaitseliikumine oli Eesti uue ärkamise esimesi, varajasi ilminguid. 18. oktoobril 1986 kogunes Tallinna lähedale Jüri kirikaeda tosinkond muinsuskaitseklubi, et teha korda pühakoja ümber asuvaid haudu. Järgnenud koosolekul otsustati rajada Eesti Muinsuskaitse Selts.
Enne ülemaalise seltsi sündi toimusid klubide koosolekud veel Tallinna Kinomajas, kus m.h. kõlasid Villem Raami, Jaan Krossi, Lennart Mere mõtted, seejärel Keila kirikaias ja kirikus, mis lõi pretsedendi: suur ilmalik üritus pühakojas. Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu toimus 12. detsembril 1987 Tallinnas Ametiühingute Majas, mille lõpul lauldi – hümni asemel – Veljo Tormise eestvõttel „Suure tamme laulu“.
Muinsuste muinsus, mis taastada tuli, oli – Eesti Vabariik
Muinsuskaitseliikumise kõrghetkeks kujunesid Tartu muinsuskaitsepäevad aprillis 1988, mil toodi rohkel hulgal tänavale sinimustvalged lipud. Muinsuste muinsus, mis taastada tuli, oli – Eesti Vabariik. Loodi kihelkondlikke muinsuskaitse seltse, kes asusid taastama Vabadussõja ausambaid.
Kolme ja poole aastakümne jooksul on EMS hoidnud rahva ajaloomälu, ühendanud ning innustanud vabatahtlikke korrastama ja püstitama mälestusmärke, toonud unustuse hõlmast mälestusväärseid paiku ja inimesi, teinud ettepanekuid muinsuste võtmiseks riikliku kaitse alla. Tänasel päeval on EMSil algüksusi pea kõikides Eesti maakondades, töid ja tegemisi muinsuste kaitsel jagub jätkuvalt nii noorematele kui eakamatele.
Eesti Muinsuskaitse Selts annab igal aastal välja Tullio Ilometsa muinsuskaitse auhinda. Tänavuse kuuenda auhinna pälvib teenekas kujur Mati Karmin. EMS-i aastapäeva pühitsemist 12. detsembril Tallinna Lennusadamas austavad tervituskõnedega Vabariigi President Alar Karis ja kultuuriminister Piret Hartman. Musitseerivad Ants ja Kärt Johanson ning Juhan Uppin.
EMS-i lipukiri on – muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse.
KU päevatoimetaja