Toimetuse repliik
Juba heaks traditsiooniks saavalt astub Jana Paulman jälle teraselt kriitilise meelega lugeja ette sama kindlalt kui neljapäevale järgneb reede. Reede on tema arvamise päev selle kohta, mis eelneva nädala kestel koondunud kõige enam tähelepanu keskmesse.
Vankumatult julges avameelsuses ei pelga ta homme ilmuvas arvamusartiklis ka enda üle naerda kui ütleb, et Facebookist on saanud uus usukeskus. Ta teeb seda võrdluses katedraaliga, aga lausub väheke vaoshoitumalt juurde, et ei kritiseeri kirikut kui sellist. „Olen ka ise kunagi kirikust läbi käinud. Pigem rõhutan seda, kuidas inimesed on oma varasema usu kaotanud ja leidnud uue usuobjekti, mis nende illusioone täidab.” Ja jätkab: „Mina ise olen seesama lammas, kes ilma Facebookita elada ei saa, kuigi võiks. Kindlasti seda välja öeldes nii mõnigi võib mu peale vihaseks saada, sest inimesed on seal ju erinevatel eesmärkidel. Eks ma siis saan oma lugejatelt vasakult ja paremalt nahutada.”
Tõepoolest röövib Facebook viimasel ajal enamike aega ja inimesed võõrduvad nii oma lähedastest, sest too sõber va kurjam on kogu tähelepanu ära hõivanud. Näeme käest kinni hoidvaid paarikesi, aga nina pidevalt mobiilis, tähelepanu hoopis kuskil mujal ja muudkui libistavad seal. Oma kallima jaoks kohal ei olda.
Jana pakub välja küsimusi, mida igaüks võiks endale kõigil päevadel esitada enne, kui hommikukohvi juurde Facebook avatakse. Ta teeb ettepaneku kuuajaliseks puhkuseks Facebookist. „Ja siis jooge rahulikult kohvi edasi, ning lugege hoopis kasvõi Külauudiseid,” lõpetab autor väga intrigeerivalt üles ehitatud arvamusloo, mis ilmub 9. septembri varahommikul.
Külauudised