Lõuna-Korea. Fotod: Kadi Remann
Päevatoimetaja
Eestis üle 30 aasta tegutsenud Multilingua keeltekool ja kompetentsikeskus toob valikusse korea keele. Senise 20 keele asemel saavad eestlased nüüd õppida 21 keelt.
Lõuna-Korea. Foto: Kadi Remann
Lõuna-Korea on viimastel aastatel tõusnud üheks planeedi mõjukamaks kultuuri- ja innovatsioonikeskuseks. Kui veel kümnend tagasi seostati seda Aasia tiigrit peamiselt tehnoloogiahiidudega nagu Samsung ja Hyundai, siis täna valitseb maailma Hallyu ehk Korea laine. Netflixi hittsarja „Squid Game” edu, globaalne K-pop, K-beauty ja Korea köök on muutnud huvi selle riigi vastu plahvatuslikuks ka Eestis. Enam ei taheta vaid ekraane vaadata – sellest maailmast soovitakse päriselt aru saada.
Tänapäeva ettearvamatus ja globaliseerunud maailmas ei ole keeleõpe pelgalt hobi, vaid investeering isiklikku toimetulekusse. Mitmekülgne keeleoskus tagab inimesele keelelise julgeoleku – oskuse, et lisaks inglise keelele on inimesel enda teadmiste pagasist võtta ka muid antud olukorras vajalikke keeli. Just sellise unikaalse ja strateegilise täienduse pakub korea keel, mis avab uksed kiiresti arenevale Aasia regioonile.
Selleks, et õppeprotsess oleks võimalikult autentne, hakkab Multilinguas korea keelt õpetama korealanna Han Juyeon. Multilinguas saab õppida uut keelt nii individuaalõppes kui suvises linnalaagris 10–14-aastastele noortele, kus keeleõpe on ühendatud K-popi elementide ja kultuuri mõistmisega.
Müüdi murdmine: kas inglise keelega saab Lõuna-Koreas hakkama?
Keelelise julgeoleku tagamise vajalikkust kinnitab ka reaalsus. Müüt, et inglise keele ja nutitelefoniga saab hakkama igal pool, ei pea paika. Multilingua keeleõpe välismaal projektijuht Kadi Remann, kes õppis eelmisel aastal neli kuud korea keelt Soulis Korea Ülikoolis, koges seda omal nahal.
„Levinud on arusaam, et suurlinnades, nagu Soul, saab inglise keelega alati hakkama, kuid tegelikult jäin ka pealinnas hätta,” meenutab Remann. Väljaspool turismiatraktsioone muutub keelebarjäär kiiresti tuntavaks. „Loomulikult aitab hädast välja vana hea kehakeel, kuid igapäevased koreakeelsed fraasid tulid kasuks absoluutselt igal sammul.”
Remanni sõnul peegeldab keel sügavalt sealse kultuuri hierarhiat ja eripärasid. Näiteks on Koreas vestluse alguses tavaline küsida inimese vanust, et määrata õige suhtlusvorm – kas kasutada ametlikku või vabamat keelt. Samuti ei küsita viisakusest mitte „Kuidas läheb?“, vaid hoopis „Kas sa oled juba söönud?“ (Bap mogossoyo?), mis väljendab korealastele omast hoolivust.
Maailma loogilisim tähestik
Kuigi Aasia keelte puhul hirmutab õppijaid sageli keeruline kirjasüsteem, on korea keel siinkohal erand. Kuni 15. sajandini Koreas kasutusel olnud hiina kirjamärgid olid lihtrahvale arusaamatud, see ajendas kuningas Sejong Suurt looma tähestikku nimega Hangul (한글). Tema eesmärk oli lihtne: luua kirjasüsteem, mille ka harimata inimene suudaks selgeks õppida ühe hommikuga.
Hangul on foneetiline tähestik, mille tähtede kuju imiteerib keele, huulte ja suu asendit antud hääliku hääldamisel. See teeb korea keele õppe visuaalselt ja struktuurilt loogiliseks juba esimesest päevast alates, mistõttu peavad teadlased Hanguli üheks maailma kõige loogilisemaks kirjasüsteemiks.
Lisaks korea keelele pakub Multilingua jätkuvalt võimalust õppida 20 võõrkeelt grupikursustel, individuaalõppes, keelekursustel välismaal ning inglise ja rootsi keelt spetsiaalse keele coach’iga.