Eksperdid annavad nõu, mida mürgistuse korral teha
Korgijoogi ohver võib näida lihtsalt väsinud või tugevas joobes. Just seetõttu jäävad mürgistuse tunnused sageli õigel ajal märkamata. Illustratiivne foto: Urmas Saard. Tehisintellektil põhinev fototöötlus: ChatGPT
Suve saabumisega intensiivistub Eestis festivali- ja peohooaeg. Samal ajal kerkib taas päevakorda teema, millest räägitakse palju, kuid mille tegelikku ulatust on pea võimatu ametliku statistika põhjal hinnata – jookide mürgitamine korgijoogi (GHB) või muude uimastitega.
Ööelu kahjude vähendamisele suunatud organisatsiooni Ööhaldjate sõnul ei ole probleem juhtumite vähesuses, vaid selles, et kuriteod jäävad märkamatuks, tuvastamata ja tõendamata. Enamik neist ei jõua kunagi tervishoiusüsteemi ega politseini. “Ametlikust statistikast jääb ilmselt välja suurem enamus juhtumitest,” nentis Ööhaldjate tegevjuht Marit Oja.
Tõendite kadumiseks piisab ühest ööst
Levinud arvamuse kohaselt on peamiseks ohuks GHB ehk rahvakeeli korgijook, kuid reaalsuses on pilt palju kirjum. Jooke mürgitatakse ka erinevate uinutite ja rahustitega ning isegi puhta alkoholiga, tehes ohvrile salaja meelega kangemaid kokteile. Südameapteegi proviisori Martin Kiigi sõnul on alkoholi koostoime rahustite ja uinutitega eluohtlik, sest nende toime liitub ja võib pärssida aju hingamis- ja teadvuskeskusi sedavõrd, et hingamine aeglustub või seiskub.
Võimaliku korgijoogi juhtumi puhul on suurimaks vaenlaseks aeg. “Kahjuks võivad jäljed mürgistust põhjustanud ainest organismist kiiresti kaduda. Näiteks GHB on uriinist tuvastatav vaid 12 tunni jooksul,” hoiatas Kiik ja lisas, et see, kui kaua rahustite ja uinutite jääke organismist tuvastada saab, varieerub üsna palju ning sõltub kasutatud ravimist, annusest, inimese ainevahetusest ning sellest, milline proov võetakse.
Kui näiteks korgijoogi ohver otsustab abi otsida alles järgmisel päeval, on meditsiinilised tõendid paljudel juhtudel juba kadunud. Enamasti hakataksegi juhtunu üle mõtlema alles hommikul, kui ilmnevad mälulüngad või sõprade jutud ei ühti mälestustega. Selleks ajaks on aga olukorra tõendamine juba märksa keerulisem. “Kui kahtlus tekib, tuleb tegutseda kohe, mitte loota, et hommikuks saab pilt selgemaks. Kunagi ei tea, kuidas keha sellisele mürgistusele reageerida võib,” rõhutas apteeker.
Sümptomid, mida kirjutatakse alkoholijoobe arvele
Leviv eksiarvamus, et korgijoogi tarbimiselt tekivad kohe äärmuslikud sümptomid – ohver kaotab hetkega teadvuse või kukub kokku – hoiab pöördumiste statistikat madalal. Tegelikkuses on sümptomid palju salakavalamad ja mitmekesisemad.
Võimalikud ohumärgid võivad olla näiteks loidus, unisus, seosetu kõne, segadustunne, mälulüngad või ootamatult eufooriline käitumine. Samuti võivad esineda lihaste lõtvus, peavalu, oksendamine, aeglustunud hingamine ja pulss ning raskematel juhtudel krambid või teadvusekadu.
Marit Oja sõnul pöördutakse Ööhaldjate poole sündmustel kõige sagedamini kirjeldustega, kus ohver kaotas kontrolli oma keha üle ning tundis ülisuurt joobe- ja segadusseisundit. “Kuna jooke mürgitatakse väga erinevate uimastitega, on ka kehalised reaktsioonid erinevad: kord higistatakse palju, siis jälle on nahk liiga kuiv; temperatuur võib olla ootamatult kõrge või hoopis madal, pupillid võivad olla suurenenud või varieeruda. Siiski räägitakse meile pigem sündmustel tagantjärele jookide mürgitamise olukordadest, mis on juba juhtunud. Aastate jooksul on mõned üksikud mürgitamiskahtlusega olukorrad meieni jõudnud reaalajas,” kirjeldas Oja.
Kuna paljud neist tunnustest kattuvad alkoholijoobega, kirjutataksegi juhtunu sageli “liigse joomise” arvele. Proviisor Martin Kiigi sõnul on esmaseks mürgistuse ohumärgiks see, kui inimene muutub ootamatult uimaseks või tema seisund ei vasta absoluutselt tarbitud alkoholi kogusele. Kuna ohver ise ei pruugi oma seisundit adekvaatselt hinnata, on kriitiline roll sõpradel.
Enesesüüdistamine ja süsteemi vead mängivad kurjategijate kasuks
Ööhaldjate kogemus näitab, et pöördumata jätmise taga on sageli hirmude, süsteemsete vigade ja enesesüüdistuse põimumine. “Ohvrid tunnevad suurt häbi ja kardavad ohvrisüüdistamist, eriti juhtudel, kui mürgitamine on lõppenud seksuaalvägivallaga. Alati ei pruugita isegi taibata, et tegu oli kuriteoga, veidrat enesetunnet või mälulünki peetakse ekslikult stressi, vähese magamise, tühja kõhu või joobe tagajärjeks. Isegi kui ohver soovib abi otsida, põrkutakse sageli takistuste otsa,” nentis Oja.
Ta leiab, et valusamaks muudavad olukorra ka tõrked abisüsteemis, kus ametkondade sisekommunikatsioon alt veab: kiirabi võib panna ennatliku diagnoosi, et tegu on lihtsalt liigselt purjus inimesega, või suunatakse ohvrit haigla ja politsei vahel edasi-tagasi ilma tegelikku abi või toksikoloogilisi teste tegemata. “Kuna sarnaseid hirmulugusid ja abita jätmist on ühiskonnas varemgi kuuldud, löövad ohvrid sageli eos käega, arvates, et neid ei usuta ja menetlust ei alustata niikuinii,” lausus Ööhaldjate tegevjuht.
Kiirtestid ja korgijoogi käepaelad loovad kindlustunnet
Kuigi ohtu ei saa täielikult välistada, saab riske minimeerida. Ööhaldjad soovitavad rangelt mitte jätta oma jooki järelevalveta, vältida avatud joogi vastuvõtmist ning hoida vastastikku sõpradel silm peal. Parim turvameede on tähelepanelik sõber, kaaspeoline või ööelu asutuse töötaja, kes märkab ohumärke enne, kui olukord eskaleerub. Lisaks on turul abivahendeid nagu topsikatted ja korgijoogi kiirtestid, mis tõstavad kindlustunnet.
„Ennetus ei tähenda pidevat hirmu tundmist, vaid lihtsaid harjumusi, mis aitavad riske vähendada. Mida teadlikumad inimesed võimalikest ohtudest on, seda keerulisem on neid ära kasutada, näiteks on apteegis müüdavad korgijoogi testide käepaelad heaks viisiks tõsta kindlustunnet pidudel ja festivalidel käies,“ märkis Südameapteegi proviisor.
“Selleks, et ohvrid ei jääks süsteemi hammasrataste vahele, on vaja ülitundlikke ja teadlikke pidulisi, baaritöötajaid, turvamehi, politseid ja kiirabi. Kahjuks on neid hetkel veel liiga vähe. Mida rohkem juhtumeid ametlikult dokumenteeritakse ja uuritakse, seda kiiremini suudame ühiskonnana mõista selle varjatud probleemi tegelikku ulatust ning ennetada uusi ohvreid,” ütles Marit Oja lõpetuseks.
Mida teha, kui kahtlustad, et sinu või sõbra joogiga on manipuleeritud?
- Ära jää üksi: võta ühendust usaldusväärse inimesega ja püsi tema seltskonnas.
- Märgi üles aeg: sümptomite tekkimise kellaaeg aitab hiljem olukorda hinnata.
- Tegutse kohe: helista hädaabinumbrile 112 või pöördu erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Ära jää ootama halva enesetunde möödumist.
- Hoiusta tõendid: võimalusel hoia alles kahtlane jook ning tee sellele kiirtest.
- Teavita ametkondi: pärast esmase tervisemure lahendamist anna juhtunust teada politseile ja ürituse korraldajatele.
Ravimialast infot saab Südameapteegi Nõuandeliinilt +372 6057171
Allikas: Optimist Public