Arvamus
Harald Männik, Eesti põllumajandusjuht ja tagaplaanil nähtav Suuremõisa loss Hiiumaal.
Fotomontaaž / illustratsioon: Urmas Saard & ChatGPT
Heino Laiapea
Arvamslugu avab Eesti põllumajandusjuhi Harald Männiku läheneva 100. sünniaastapäeva eel erakordset riigimehelikku haaret, millest kõige märgilisem peatükk puudutab otseselt Pärnumaad. Just Männik oli mees, kes päästis Kurgja talumuuseumi hääbumisest ja lõi unikaalse töötava talu kontseptsiooni, mis kestab tänaseni ja võõrustab tänavu suvel suuri teatrilavastusi.
Tänavu 10. augustil tähistab Eesti põllumajandusavalikkus kunagise põllumajandusministri Harald Männiku (1926–2003) 100. sünniaastapäeva. Tänapäevaste Exceli-tabelite ja tsentraliseeritud reformide ajastul on paslik küsida: milline on ühe tõelise riigimehe haare ja jälg, mis kestab üle põlvkondade? Männikul oli haruldane visioon näha oleviku rutiini taga tuleviku pärandit ning tema elutööd iseloomustab kolm suurt kultuuriloolist “elupäästeoperatsiooni”.
Esimene märk: Elav ajalugu Kurgjal
C. R. Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kui me täna imetleme C. R. Jakobsoni Talumuuseumi Kurgjal, unustame sageli, et 1976. aastal oli see unikaalne krunt hääbumas ja sulgemisohus. Just Harald Männik oli mees, kes tõi Kurgja Põllumajandusministeeriumi alluvusse ning lõi pretsedendi: muuseum ei tohi olla tolmune vitriin, vaid elav, töötav talu. Tänu tema isiklikule julgusele ammuvad Kurgja laudas täna loomad ja põldudel kasvab vili – täpselt nii, nagu Jakobson seda omal ajal vaimusilmas nägi.
Teine märk: Riigimehelik kavalus Hiiumaal
Suuremõisa loss Hiiumaal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Samasugust julgust ja praktilist vaistu näitas Männik üles 1977. aasta talvel Hiiumaal. Nähes lagunevat Suuremõisa lossi, otsustas ta sinna tuua põllumajandushariduse. Kuna tsentraalse planeerimise ja tolleaegse bürokraatia silmis oli uue kooli asutamine mõeldav vaid eduka suurmajandi baasil, sidus Männik selle paberites saare tollase tugevaima põllumajandustootja – Putkaste sovhoosiga, luues Putkaste Sovhoostehnikumi.
Ehkki majanduslik baas ja nimi tulid Putkastest, oli tegu Eesti kõige noorema ja viimase omataolise põllumajanduskooliga, mille kogu reaalne elu – klassiruumid, juhtkond ja esimene ühiselamu lossitiivas – koondati algusest peale otse Suuremõisa lossi. See lubas suunata ministrina suured rahad krahvilossi rekonstrueerimiseks, päästes unikaalse pärli hääbumisest ja andes kindla aluse saare tänasele aiandusharidusele.
Kolmas märk: Muuseum vastu partei tahet
Eesti Põllumajandusmuuseumi museaal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eesti Põllumajandusmuuseumi asutamine Ülenurme mõisas oli samuti juriidiline meistriklass. Kui EKP Keskkomitee keelas rahvusliku maaelu muuseumi loomise, leidis Männik ministrina kavalad ametkondlikud teed, kuidas projekti eelarveliselt ja juriidiliselt “ühiskondlikel alustel” kaitsta ja käigus hoida. Ilma tema “vihmavarjuta” oleks meie vanatehnika ja maaelu varasalv jäänud sündimata.
Kokkuvõtteks
Harald Männiku 100. sünniaastapäev on parim hetk tuletada meelde: tõelist riigimehelikkust ja regionaalpoliitikat ei mõõdeta mitte suletud uste või kokkuhoitud eurode, vaid alles jäänud ja elavate kogukondade ning hoitud mälu järgi. Kurgja, Ülenurme ja Suuremõisa elavad edasi ja see ongi tema suurim monument.
Samal teemal:
VÄÄRTUSLIK KINGITUS MAAELU JUUBELIAASTAKS⟩ MÄRT MÜÜRI DOKUMENTAALFILM JÕUDIS YOUTUBE’I
Eesti Põllumajanduse ajaloos on loomingulise arengu hetki ja ajastuid vahelduvalt suurte muudatuste ja vaik-hetkedega äraolemise ja ootamise aegadega. Harald Männik olipõllumajandusmaastiku julge edasiviija. Eeskätt olustikku hästi tundev ja kõigi tasanditega sõbralikke-, austavaid suhteid loova olemusega, alates tolle ajastu kõige kõrgematest- kuni lihtsaima töömehe- ja lüpsinaiseni välja. Ajastu kommete kohaselt!
Tema silmis oli alati tulemus tähtis, mitte jutuvada! Kaadri valikulgi hindas ta eeskätt tulemuste võimekust, millega saigi enda ümber väga võimeka ja motiveeritud meeskonna. Eesti põllumajandus oma näitajatega arenes toonaes Liidulises arvestuses topeltkiirusega. Meie piima-, liha ja teravilja toodang tõusid kiirelt topeltkõrgusesse.
Naljaga pooleks siis öeldigi: “viisaastak nelja aastaga, nelja mehe töö kolme mehega, kümnesõnaline jutt 3 sõnaga ära rääkida!”
Tänanegi Eesti lehma EL kõrgeima piimatoodangu saavutus on justkui kaksik-sarnane minister H. Männiku vaimsest tõukest pärit!
Ei meie ise ega meie saavutused teki tühjalt kohalt – kõigel on põlvkondade pikkune kogemus ja eellugu, nii ka minister H.Männiku tegemistel. Ainult austades varasemaid saavutusi on meil endil väljavaade ise jõuda järgmiste saavutusteni.