MEELIS SARV: VÄÄRIKALT VÄÄRIKATELE VÄÄRIKATEST

Mati Põldre Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard / Külauudised

14. aprillil toimunud Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kaheksandas raadioloengus oli Tre Raadio Pärnu stuudios kultuuritegelane, filmilavastaja ja operaator Mati Põldre, kellele esitas suunavaid küsimusi saatejuht Meelis Sarv.

Tänavu oktoobris kaheksakümneviieseks saav Mati Põldre meenutas eelmise sajandi meie viljeelu kolme legendi: 1910. aastal Narvas sündinud Artur Rinnet, 1913. aastal Riisiperes sündinud Raimond Valgret (kuni 1937 Raimond Tiisel) ja 1920. aastal Petrogradis sündinud Georg Otsa. Meelis Sarv võttis seda saadet sissejuhatades kogu järgneva kolme sõnasse kokku – väärikalt väärikatele väärikatest.

Mati Põldre sõnul eelistab ta dokumenteerida positiivseid kangelasi, sest negatiivsed käivad kiiresti maha. Alustades ’A’-st ja Artur Rinnest küsis Sarv: „Mis masti mees tema oli?”

Põldre vastas – potikuningas. „Niisugune tore mees, kohutavalt populaarne.” Põldre on koos Grigori Kromanoviga teinud Rinnest filmi. Kromanov ei pidanud lugu tema lauludest, aga ometi tegi Arturi populaarsus Kromanovi kadedaks. Populaarsust on väga raske saada. „Kaks aastat tegime seda filmi.” Filmimehed rändasid ühel Rinne turneel kaasa. „Lõppkokkuvõttes tüütab see õudsalt ära. Üks ja seesama kontsert, samad jutud ja naljad. Aga Artur pidi kogu aeg sellele kaasa naerma.”

Seda sai vändast vändatud, ei olnud elektrist sõltuv

Kolmekümnendatel oli ta populaarne tänu raadiole ja Felix Moorile. Artur tahtis olla suur ooperilaulja, aga teda häiris väike kasv. Kuid raadios ei olnud seda näha. Tal oli mahlane bariton. Rahvale läks see peale. Põldre arvates tõusis tema populaarsus kõige rohkem kolmekümnendatel grammofoni plaatide tulekuga. Inimesed pidasid pidusid, talguid ja alati oli grammofon põllul või piknikul kaasas. Seda sai vändast vändatud, ei olnud elektrist sõltuv. Rinne plaatidelt kõlanud laulud „Mets mühiseb”, „Seal, kus rukkiväli” ja teised tegid teda väga populaarseks. Inimestele meeldis rahvalik repertuaar. Alati ei pea olema kõrgkunst – võib ka olla midagi nö madalamat, aga peaasi, et rahvale meeldiks.

1956. aastal vangilaagrist tagasi tulles tegi Rinne Kadrioru kõlakojas kontserdi, mis teda uuesti esile tõstis. „Selliseid momente olen ma neljal-viiel korral läbi elanud. Öölaulupeol lauluväljakul näiteks.” 1956. aastal tuli väga palju inimesi vanglast tagasi. Kuulati neid samu laule, mis olid kolmekümnendatel. Inimesed nutsid.

Mälestusmärk Raimond Valgrele valmis 2003. aastal Pärnu Rotary klubi algatusel rahva annetuste toel. Skulptor Rait Pärg. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sarv huvitus, kas Raimond Valgret oleks sarnaselt Rinnega oodanud samasugune populaarsus, kui talle oleks antud aega?

Põldre selgitas, et Valgre ei olnud enne sõda populaarne. Peamiselt jäljendas ta saksa plaadimuusikat. Svingmuusika oli nõukogude võimu ajal põlu all. Aga siis tekkis ühel hetkel ameeriklaste ja venelaste vahel klapp ja svingmuusika muutus vene armees äkki populaarseks.

Valgre laulud sündisid läbi kannatuste

Valgre laulud sündisid läbi kannatuste. Sõbrad olid teda maha jätnud. Nad kuulusid ühte teise põlvkonda. „Praegugi vaatan, et eks minulgi oli palju sõpru Venemaal, Ukrainas, Gruusias. Neid polegi enam. Nagu kadunud maa pealt. Ometi on nad kõik olemas. Nii oli ka Valgrega.”

Valgre kõige paremad laulud on armastusest – seotud alati mõne tüdruku või naisega, mingi seiklusega. Lõpuks ei jaksanud ta enam armuda. Viin hävitas teda nii palju. Võis olla, et viinast sai aseaine armastusele ja sõpradele.

Hommikuti kell 7 algas saatepäev Georg Otsaga

Mis tegi Georg Otsast staari? Siin on mitu asja. Ta nägi väga esinduslik välja, mõjus naistele hästi. „Nagu vene naised ütlesid, et läks nagu lord üle tänava.” Tema hääletämbrit ei tee mitte keegi järgi. See tämber levis üle Venemaa. „Viiekümnendate alguses oli ju Venemaal üksainus raadio. Hommikuti kell 7 algas saatepäev Georg Otsaga. Kõige rohkem lasti raadiost „Sevastoopoli valssi”.

Ots oli kolm korda abielus, mis tänapäeval poleks mitte midagi erilist. Esimene oli väga lühike. Naine läks sakslasega ära ja elas Kanadas. Aga Georgi väga pikk abielu kestis Astaga 20 aastat. Asta Ots oli mingi nähtus. Tal oli kindel veendumus, et just tema tegi Georgist laulja. Asta oli isegi nii kindel, et õpetas teda koguni laulma. „1964. aastal filmisin ma Georg Otsa esimest korda suvilas. Seal laulis Georg koos kasupoja Jüriga laulu „Пусть всегда будет солнце” Asta oli võtnud selle poisi endale kasupojaks. Mõte seisnes selles, et Georg viibis pidevalt ära ja tal oli igav. Siis ta sundis Georgi võtma endale kaks last juurde.”

Asta oli päitolult mustlane. Tantsis balletti ja uskus, et on ka ise laulja. Georg hakkas käima Soomes ja tõi Astale väga ilusaid riideid, kasukaid. Asta oli oma olemuselt hästi kena naine. Inimesed hüüdsid teda Elizabeth Tayloriks.

Sarv küsis, kuivõrd alkohol aitas või segas loomingut kõigi kolme puhul?

„Otsal alkoholi muret ei olnud. Võibolla võttis paar napsu. Kuangi käisin temaga kalal. Nägin, et ta jõi õlut. Ta oli ka vägagi sportlik. Oli Eesti meister ujumises.”

Rinne oli hea tripsutaja, aga tööd see ei seganud. „Suhet spordiga ei tea, aga ta käis kalal. Iseenesest spinningu loopiminegi on sport.”

Raimond oli sõjaväes pillimees. Ülemused olid väga viina lembelised ja siis anti ka poistele. „Ma arvan, et viinaga puutuski ta kokku armees.”

Meelis Sarv ja Mati Põldre Tre Raadio Pärnu stuudios. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sarv: „Kes neist kolmest mehest on teie jaoks kõige põnevam tüpaaž?”

Artur Rinne esindas Eesti rahvast. Georg Ots oli uhke, aga oskas olla ka rahvamees. Helga Tõnson kirjutas Georg Otsast raamatu. Tõnson ütles, et kodus oli Ots tore ja ladna mees, joob sinuga kohvi ja konjakit. Aga kui tõuseb püsti, paneb mantli selga ja kaabu pähe, siis on hoopis keegi teine.

Saate lõppedes palus Sarv nimetada laulu, mis Põldre jaoks kõige Rinnelikum, sama Valgre ja ka Otsa puhul.

Põldre: „Artur Rinne, tõenäoliselt „Seal, kus rukkiväli”.”

Valgre lauludest meeldib Põldrele üle kõige „Muinaslugu muusikas”. Samuti on tore lugu „Läbi saju”.

Georg Otsast rääkides nimetas ta Pali Raczi laulu operetist “Mustlasprimaš”. „Heldor Karmo on teinud väga head sõnad,” kiitis Põldre.

Kuuldud saade on järelkuulatav: https://parnu.treraadio.ee/kordus/4697/vaarikate-ulikool

Viimane käesoleva hooaja raadioloeng toimub 28. aprillil.

Urmas Saard

Samal teemal:

EERIK-NIILES KROSS RÄÄKIS OMA ISA LOOMINGUST JA ELUST

PÄRNUMAA ARENGU VÕTMEKÜSIMUSED

RIINA SOLMAN: OLEME TEISTE RIIKIDE NÄIDETEST KORJANUD ENDALE MÕNDAGI HEAD

LAVLY PERLING: ON KÕIGITI LOOGILINE SEADA ÕIGLUS ÕIGUSE ETTE

PILLE LILL RAADIOEETRIS: MUUSIKAST KUI ELU MUUTJAST

KRISTJAN-ERIK SUURVÄLI RÄÄKIS RANGSTONG GYATHOK’I TIPU VALLUTAMISEST

JANNSEN, EESTLUSE ÄRATAJA JA ESIMENE KIRJAMEES

One thought on “MEELIS SARV: VÄÄRIKALT VÄÄRIKATELE VÄÄRIKATEST”

  1. Tere! Nüüdseks enamus loenguid kuulatud. Huvitavad inimesed ja lood. Tänan väga hr. Meelis Sarve mõnusasti veetud pooltundide eest. Ootan väga järgmist loengut. Tervitades ja head soovides, lugupidamisega Aime Naar

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga