Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

3. jaanuaril kell 10.30 tähistatakse vaikuseminutiga Vabadussõja relvarahu 96. aastapäeva ning mälestatakse Eesti vabaduse eest võidelnuid.

Kapten Viktor ARAK on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium Pildil kooli praegused vilistlased Foto Urmas Saard
Kapten Viktor Arak on Eesti Vabaduse Risti kavaler, kelle kalmu hoiab korras ja süütab mälestuspäevadel küünla Sindi gümnaasium. Pildil kooli praegused vilistlased. Foto: Urmas Saard

Kaitseliidu malevad ja kaitseväe üksused asetavad sel puhul pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti. Tallinnas asetab Vabadussõja võidusamba jalamile Kaitseliidu poolt pärja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Ilmar Tamm. Sõnavõttudega esinevad kaitseminister Hannes Hanso, Tallinna Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja.

Pärnus toimub algusega 10.30 Alevi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juures mälestustseremoonia. Ausamba jalamile asetavad pärja maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Eesti lipu seltsi esindajad.

Tänavu möödub 96 aastat hetkest, mil Eesti – Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina püsimajäämise, öeldakse Kaitseliidu pressisõnumis. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Loe edasi: Relvarahu aastapäeval asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussammastele üle Eesti

Rasvatihase aasta on alanud

Mullu juunis peetud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati rasvatihane 2016. aasta linnuks. Rasvatihane on Eestis üks tavalisemaid, tuntumaid ja levinumaid linde. Samuti on ta maailmas üks põhjalikumalt uuritud linnuliike. Meie arvukaima talvituja tegevusi näeb aastaringselt. Ta on paigalind.

Rasvatihased Foto Urmas Saard
Rasvatihased. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia kirjeldusel kaalub rasvatihane 19 grammi ja keskmiseks pikkuseks mõõdetud 15 cm. Paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, aga kõigil neil on must lagipea ja kurgualune, mille alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt. Isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega. Rasvatihane eelistab pesitseda lehtmetsades. Ta pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes, meelsasti ka üles pandud pesakastides. Emaslind ehitab õõnsusesse pesa samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla, sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja hajusate roostekarva täppidega kirjatud. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas.

Surmavalt mõjub rasvatihasele 40 kraadine külm ja paks lumi.

Loe edasi: Rasvatihase aasta on alanud