Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid
Mehis Saaber ja Taavi Orro

Taavi Orro. Foto: erakogu
Taavi Orro. Foto: erakogu

Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid vabakutseline tantsija ja balletiõpetaja Mehis Saaber ning klarnetist Taavi Orro.

5000 Norra krooni suurunee stipendium määrati vabakutselisele tantsijale ja ballettiõpetajale Mehis Saaberile balleti vallas enese arendamiseks ja kogemuste ammutamiseks. Märtsis toimub Tallinn International Ballet Competition, mille osalustasuks, repetiitoritasuks ja ka kostüümideks stipendium eraldati.

20 000 Norra krooni suuruse stipendiumi pälvis klarnetist Taavi Orro. Toetusraha saab laureaat kasutada elamis- ja õpingukulude finantseerimiseks Saksamaal, et jõuda lähemale uue klarneti ostule.

Lääne-Virumaa sõprusmaakond Vest-Agder Norra kuningriigist tegi 2007. aastal ettepaneku toetada  maakonna ühte kunstnikku. Alguses sooviti laureaate toetada õpingutega Norras, kuid hiljem muudeti stipendiumi andmise tingimusi. Otsustati saata stipendium Eestisse, et komisjoni poolt valitud kultuuritegelane, kes on edendanud maakonna kultuuri ja kunsti oma panusega, saaks tegeleda enese arendamisega. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda.

Vest-Agderi kunstistipendiumist on eelneva seitsme aasta jooksul toetatud ühteteistkümment Lääne-Virumaa inimest. Mullu pälvis stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.

Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal tera- ja kaunviljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4 % rohkem ning 2012. aastaga jube üle veerandi enam (+25,19%).

Lääne-Virumaal suurimad tera- ja kaunvilja saagid

Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatamiseks on suurem kasvupind, oli ka suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid.  Arvestades kasvupinda, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677 tonnisne kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.

Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2 956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad mh teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu. 2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile.

Aastalõpu sündmused Haanjamaal

Jõulupidu Ruusmäe rahvamajas 19. detsembril ansamblitega Rogosi ja Tänatehtu

http://www.haanja.ee/uudised/Joulupidu-Ruusmae-rahvamajas-19.-detsembril-id-1788/

Aastalõpupidu Haanja rahvamajas 26. detsembril Jüri Homenjaga
Aastavahetus Suurel Munamäel 31. detsembril

Erametsaliit valis uued juhid

Eesti erametsaliidu juhatuse liikmed: (vasakult) Aarne Volkov, Ants Erik, Mikk Link, Erki Sok, Kadri-Aija Viik, Einar Pärnpuu, Jaan Kägu, Atso Adson.
Eesti erametsaliidu juhatuse liikmed: (vasakult) Aarne Volkov, Ants Erik, Mikk Link, Erki Sok, Kadri-Aija Viik, Einar Pärnpuu, Jaan Kägu, Atso Adson.

Eesti Erametsaliidu juhatuse koosolekul valiti liidu uueks juhatuse esimeheks metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse liige Ants Erik ja aseesimeheks Läänemaa Metsaühistu juhatuse esimees Mikk Link.

Liidu juhatuse esimehena peab Ants Erik oluliseks hea koostöö jätkumist riigi, erametsaomanike ning metsatööstuse vahel.

“Eesmärk on olla metsaühistuid ühendav, ühistegevust edendav ning ühtne, majanduslikult iseseisev katusorganisatsioon ja erametsasektori arvamusliider,” sõnas Erik. “Peame tegema üheskoos valikuid ja otsuseid, mis soosiksid metsaomanike senisest suuremat ühistegevust ja laiemapõhjalist esindatust oma huvide kaitsel, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.”

Juhatuse aseesimehe Mikk Linki tähelepanu on suunatud eelkõige organisatsiooni sisekliima parandamisele.

Eesti Erametsaliidu juhatuses on kaheksa liiget: Ants Erik (Ühinenud Metsaomanikud), Atso Adson (Valgamaa Erametsaühing), Jaan Kägu (Vändra Metsaühing), Mikk Link (Läänemaa Metsaühistu), Einar Pärnpuu (Läänemaa Metsaühistu), Aarne Volkov (Võrumaa Metsaomanike Liit), Erki Sok (Võrumaa Metsaomanike Liit), Kadri-Aija Viik (Ühinenud Metsaomanikud).

Eesti Erametsaliidu eesmärk on kaitsta, esindada ja propageerida oma liikmesorganisatsioonide ja nende liikmete (erametsaomanike) huve, et võimaldada maksimaalset tegevusvabadust metsade jätkusuutlikul, säästlikul ning tulutooval majandamisel.

Tuleva aasta loomakasvatuse otsetoetuse taotlemine toimub märtsis

lehmMaaeluminister allkirjastas määruse, millega tõstetakse piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse taotlusperiood tagasi märtsikuusse.

2016. aastast on piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuste taotlusperiood taas 2. märtsist kuni 21. märtsini, mis on aastaid olnud loomakasvatuse otsetoetuste taotlemise aeg. Kuupäeva tõstmisega maikuust märtsikuusse on muutunud ka nõuete kuupäevad. Tulevast aastast peab taotleja põllumajandusloomade registri andmete kohaselt loomi kasvatama 2. märtsi seisuga. Samuti peab taotleja nõuetekohasel arvul loomi hoidma oma karjas alates taotluse esitamise kuupäevast kuni 8. maini, mitte enam 1. juulini.

2016. aastal on piimalehma kasvatamise otsetoetusteks kavandatud eelarve 2,024 miljonit eurot, ammlehma kasvatamise otsetoetusteks on kavandatud 1,010 miljonit eurot ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetusteks 396 000 eurot.

Loomakasvatuse otsetoetused on Euroopa Liidu eelarvest makstavad toetused. Piimalehma kasvatamise otsetoetusega toetatakse Eestis piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud kõige suurem ehk karjasid kuni 100 piimalehmaga. Kuni 25 ammlehma kasvatamise ning 10-100 ute ja kitse kasvatamise otsetoetusega toetatakse peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe täistöökoha.

Lääne-Viru maavalitsus kuulutas välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks

Väärtustamaks terveid ja sportlikke eluviise, kuulutas Lääne-Viru maavalitsus välja konkursi maakonna kõige sportlikuma perekonna ja spordialgatuse tunnustamiseks.

Nööriga järelvedu Foto Urmas Saard
Nööriga järelvedu. Foto: Urmas Saard

Sportlikuma perekonna väljaselgitamisel läheb arvesse mõlema või ühe lapsevanema ning kuni 18aastaste laste sportlik tegevus sportlastena, kohaliku spordielu edendajana, nt sportlike ettevõtmiste algatajana, korraldajana, spordiobjektide (nt suusarajad, pallimänguväljakud, uisuväljakud jne) rajajana.

Teist korda soovib Lääne-Viru maavanem spordinõukogu ettepanekul tunnustada ka neid inimesi või kollektiive, kes on toonud maakonda 2015. aastal spordi valdkonnas uut (nt uus liikumine, sündmus, spordiala, ehitis).

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Esildises tuleks välja tuua kandidaadi sportlikust tegevusest ja panusest ülevaade lähiaastatel, tuua näiteid 2015. aastal eriti silmapaistnud sündmustest.

Ettepanekud tunnustamiseks ootab Lääne-Viru maavalitsus 29. detsembriks 2015 e-kirjaga aadressil aivi.must@laane-viru.maavalitsus.ee.

Eelmisel aastal tunnistati sportlikuma pere tiitliga perekond Ivanovi ja parimaks spordialgatuseks kuulutati liikumissündmus “Jookse südamest”. Tänavune sportlikum pere ja spordialgatus kuulutatakse välja 13. jaanuaril maakonna sportlaste ja sporditegelaste austamisõhtul.

President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoda sai põhjalikult uuendatud välisukse, mida restaureeris ja paigaldas OÜ Artbrothers.

Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees Foto Urmas Saard
Viljo Vetik, Ardaljon Keskküla, Kalju Ait, Jaak Tammearu, Martin Toon Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise koguduse pühakoja uuendatud peaukse ees. Foto: Urmas Saard

143 aasta vanuse jumalakoja peauksed on kogu ehitusega samaealised, aga lähenevate jõulupühade saabudes kutsuvad kirikulisi pühakotta sisenema täiesti uues värskuses. Uste restaureerimist rahastati ilma välise abita kahasse Tahkuranna koguduse ja EAÕK omavahenditest.

Koostöös taastajaga

Suurte kogemustega Art Brothers OÜ restauraator Kalju Ait taastas ajahambast vaevatud uksi mitu kuud. Tema käed on uuendanud ka Kihnu kiriku aknad ja uksed, samuti paljude teistegi sakraalhoonete avade katted. Nii rihtis Ait uuesti õigeks ka Tahkuranna kiriku kõrged uksed. Välise puitkatte vahetas ta täielikult uue vastu, kunagi välispinna kaitseks ja tugevdamiseks naelutatud pleki võis minema visata. Pinnad aaderdati, mis tähendab teatud puiduliigi tekstuuri jäljendamist. Sepa ülesandeks jäi lukuremont, mille tulemusena pöörab suur võti lukuaugus jälle kerge liigutusega. Harjumatu, kuid üldsegi mitte tavatu, oli näha ehitusmehe riietuses ülempreester Ardalion Keskküla ukse paigaldamist abistamas. Artbrothers OÜ tegevdirektor Jaak Tammearu pühkis tööd lõpetades välistrepile kogunenud laastupuru.

Loe edasi: President Pätsi kodukirik sai uuendatud välisukse

Rõuge valla aasta ettevõtja tiitli pälvis Kalev Kann

Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.
Aasta ettevõtja Kalev Kann Päivila talu peremees.

17.detsembril kuulutati Rõuge rahvamajas toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpu üritusel välja Rõuge valla Aasta ettevõtja 2015. Aunimetuse pälvis Päivila talu. Ettevõte tegutseb põllumajandussektoris ja tegeleb peamiselt piimakarja ja teraviljakasvatamisega ning seda mitme põlvkonna koostöös. Kalev Kann kes toimetab Muhkamõtsa külas koos vanema poja Kaupoga on talu pidevalt edasi arendanud ja teinud suure investeeringu uue lauda ehitamise näol. Samas rajatakse ka uus abihoone. Modernse lauda ehitus on lõpusirgel ning selle valmides suurendatakse praegune 18 pealine piimakari kolmekordseks. Ettevõte on oma tegevusega suurendanud Rõuge valla tuntust ja aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Spordiliit tunnustas aasta tegijaid

Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto
Võrumaa kohaliku spordielu edendaja Kaarel Saarna. Viivika Nageli foto

Maakondade spordiliite ühendav Eestimaa spordiliit Jõud tunnustas aasta tegijaid.
Võrumaal tunnistati kohaliku spordielu edendaja kategoorias aasta tegijaks mitmete Rõuge valla spordiürituste korraldaja, Rõuge vallavolikogu esimees Karel Saarna. Tänumeene andis 17.detsembril toimunud Rõuge valla ettevõtjate ja vabaühenduste aastalõpuüritusel Rõuge rahvamajas üle Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun.
Palju õnne ja tänud tehtu eest!

Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard
Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile:  marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Talvepealinnas Otepääl toimub taas Euroopa saunamaraton

Euroopa saunamaraton 2015. Monika Otrokova foto
Euroopa saunamaraton 2015. Monika Otrokova foto

6. veebruaril on talvepealinnas Otepääl järjekordne Euroopa saunamaraton. Registreerimine toimub 6. ja 7. jaanuaril e-post: saun@otepaa.ee

Järjekorras juba seitsmenda Euroopa saunamaratoni start on 6.veebruaril kell 12  Kääriku spordikeskuses. Start on avatud kuni kella 13ni. Finiš on avatud kella 17ni Kääriku spordikeskuses. Samas toimub ka kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Euroopa Saunamaratoni peakorraldaja Sirje Ginter nentis, et saunamaratonile registreeritakse kuni 800 osalejat. Registreerimisel tuleb kirja panna võistkonna nimi ning osalejate ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon ja e-posti aadress. Võistkonna nime hiljem muuta ei saa. Kui muutub üle 50% registreeritud võistkonna liikmetest, siis võistkond annulleeritakse.

Saunamaratonil osalev võistkond on 4-liikmeline. Võistkond saab stardipaigas saunade orienteerumiskaardi ja saunakaardi, kuhu tuleb saada saunaomanike kinnitused saunaskäigu kohta. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga kõik saunad, jääaugud ja tünnid läbinud võistkond on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart. Saunamaratonist osavõtmiseks on vajalik oma transpordi olemasolu. Saunalised kinnitavad oma allkirjaga, et nende tervis lubab saunatada.

Kaugemalt tulnud saunalistele teevad Otepää piirkonna majutusasutused Karupesa hotell, Sangaste loss ja Sokka puhkekeskus sooduspakkumisi.

NB! Tutvu kindlasti võistluste reeglitega! Ürituse korralduses võib tulla ette muudatusi, jälgige infot Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee ja Facebookist.

Monika Otrokova