Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt
Merje Ottson tunnustusüritusel Assikvere seltsimajas. Foto: Pille Tutt

Tänavune Elukestva Õppe programmi Jõgevamaa parimate tunnustamistseremoonia toimus Pala vallas Assikvere külaseltsi majas.

Jõgevamaa aasta õppija 2015 tunnustuse pälvis samas omavalitsuses elav Merje Ottson, kes oma unistust täide viies Tallinna ülikoolis õpetajaks õpib. Tragi ja nutikas naine on juba varem saanud Eesti maaülikoolist veterinaari ja Luua metsanduskoolist haljastusspetsialisti diplomi. Merje Ottsoni sõnul teeb tunnustus Jõgevamaa aasta õppija meele rõõmsaks nagu iga märkamine. “Õppida on mõnus ja pealegi annab see protsess võimaluse ümber kohaneda, kui elu muutusi nõuab,” ütleb ta.

Võrumaal Mõniste põhikooli ja Varstu keskkooli lõpetanud Merje leiab, et tema tõsises suhtumises õppimisse on oma osa vanematel, kes kohe koolitee algul nõudsid kohusetundlikku õppimist. “Õpetajaks saamise soov on mul ammu olnud. Tallinna ülikoolile langes valik põhjusel, et seal on sobivat eriala võimalik õppida kaugõppes. Pereinimesena ei saa ma endale lubada päevaõppes õppimist isegi siis, kui kool asuks Tartus. Kuigi Tallinna ülikoolis pole loenguid teab mis palju, pean oluliseks neil vähestelgi kordadel kohal käia, sest mul on kuulmismälu. Iseseisvalt omandamist vajava materjali jaoks on oluline keskendumine ja mõtetega asja juures olemine. Mõnikord aitab ka tähtaja “kukkumine ” end korralikult kokku võtta,” räägib ta.

Merje Ottson arvab, et väärika tunnustuse tõigi talle just Tallinna ülikoolis õppimine. Tal on kindel plaan asuda tööle kas klassiõpetaja või eesti keele ja kirjanduse õpetajana. “Kas see juhtub lähiajal, sõltub vabade töökohtade olemasolust,” ütleb laureaat.

Kuni tänavu juunini asendas Merje Ottson Alatkivi keskkoolis inglise keele õpetajat. Praegu on ta aga praktikal Võrumaal Meremäel, kus tegeleb kohalikus koolis haridustehnoloogia ülesannetega, mis on seotud arvuti ja nutiseadmetega. “Tahtsin huvitavasse paika minna ja pealegi olen ise Võrumaalt pärit,” ütleb Ottson.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija 2015 Merje Ottson leiab, et õppida on mõnus

Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Luigetiik Kadriorus Foto Urmas SaardKadrioru pargi tuntuim veekogu on Luigetiik, mis rajati aastal 1740. Vikipeedia andmeil on Luigetiik mitmeid kordi umbe kasvanud. Tiigi keskel olevale saarekesele ehitati möödunud sajandi kolmekümnendatel kõlakoda, tiik ääristati paekallastega ja rajati purskkaevud. Samal ajal rajati ka päikesekella väljak. Tiigi suurem uuendamine toimus 2006. aastal.

 

 

Luigetiik Kadriorus. Foto: Urmas Saard →

Loe edasi: Piltuudis: lehelanguskuu lõpul Kadrioru pargis

Sindis korraldatakse Eesti karikaetapp automudelite juhtrajasõidus

Kolletamiskuu viimasel päeval peetakse Sindi automudelismi juhtrajal taas Eesti karikaetapp.

Automudelismi Eesti Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014 a 29 novembril Foto Urmas Saard

Johannes Mets, MTÜ Sindi Mudelispordi ja Sindi ANK-i tehnikaringi juhendaja, loodab eeloleval laupäeval näha Sindi ringrajal paar- kuni kolmkümmend võistlejat Äksist, Haapsalust, Tallinnast, Jõõprest ja muidugi ka Sindist. Kavas on klassid PR-24 (produkt), F1-32 (vormel), Open-12 ja ES-24 (suur eurosport). Avastardiks peaksid võistlejad valmis olema kella kümneks.

Autasustamisel jagatakse karikaetapil ainult diplomeid. Karikad antakse tänavu novembris viimasel etapil Äksis.

  Karikasarja hooaja lõpetajad Sindis 2014. a. Foto: Urmas Saard →

Samal teemal

ISRA 2015 toimumispaik Štirin´is Foto Johannes Mets

 

Prahas peeti ISRA 2015 maailmameistrivõistlused juhtrajasõidus

 

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard

 

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eile kogunes Eesti lipu selts üldkoosolekule Poska maja peeglisaali, kus mitmete muude päevakava toimingute kõrval tänati tegusaid inimesi. Lipu seltsi juhatuse otsusega leiti, et sedakorda väärivad austust ja kiitust Tõnu Aru, Eve Ester, Jaan Kolberg, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Heldur Paulson, Milla Asmu, Karina Tõeleid.

Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid Foto Urmas Saard
Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid. Foto: Urmas Saard

Raamatusse „Tõnu Aru elu“ kirjutas teeneline filmitegelane Vaike Kalda sama „hüüu“, mida oli juba varem öelnud seoses auväärse vanahärra 80. juubeliga. Sellest siin ainult kaks lauset: „Tõnu on kõvahäälne mees, keda armastavad foto- ja filmikaamera ning naised, lapsed ja lapselapsed. Ta jõuab edukalt toimetada mitmel rindel, loominguliseks toeks tubli Eve.“ Küllap seepärast ka tänukiri Eve Esterile.

Pärnu juurtega Jaan Kolberg on Eesti tunnustatud dokumentaal- ja mängufilmirežissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent, keda väga sageli kohtab mitmesugustel isamaalistel sündmustel.

Tõnu Simson on see oluline mees, kelle mõttealgatusest kujunes välja traditsioon ka Pärnus tähistada igal 4. juunil lipu sünnipäeva suure pidulikkusega, nagu seda Tallinnas Kuberneri aias tehakse juba 11 aastat. Pärnus alustati 2007. aastal. Ta ei ole mitte üksnes mõtete algataja, vaid samas nende realiseerija ja pidevalt kõiges kaasa aitaja.

Loe edasi: Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eesti rahvamuusikasäädüngide festival uut võistlejit hinnäst kirja panma võistluskontsõrdile

Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee
Moisekatsi Elohelü 2010. Foto: folkfest.polvamaa.ee

22.-23. aprillil 2016 Põlva maakonnan Mooste mõisan peetäv XVII eesti rahvamuusikasäädüngide festival om alostanuq võistlejide registriirmisega võistluskontsõrdile.

Eesti rahvamuusikasäädüngide võistluskontsõrdile omaq oodõtuq nii välläopnuq kui as´aarmastajaq muusikuq Eestist ja välästpuult Eesti piire. Võistluskontsõrdi pääl kanvaq kõik osavõtjaq ette kats luku, mis mõlõmbaq piät olõma tüütlüseq. Üte luu põhi om kõrraldajidõ puult ette ant laul “Kulla imä, tsirgu imä” Räpinä kihlkonnast; tõõsõ luu alossõst om osalise hindä valit pala eesti rahvamuusikast.

Festivali pääpreemiäst om 1000 eurot, pääle tuu eripreemiäq ja avvuhinnaq festivali sponsoridõ ja ütenavitajide puult.

Moisekatsi Elohelü sääd eesti rahvamuusikat vahtsõaigsehe vormi läbi mitmõsugumaidsi muusikaliidsi projekte. Võistluskontsõrdi pääl pandas proovile ülesastjide helü- ja pilliand´ ja ettekujotusvõim. Festival taht inemiisi tutvast tetäq aoluulidse rahvamuusika vahtsõmoodolidse ettekanmise ja ümbreluumisega ja taht tollõlõ huugu mano andaq, et saassi köütäq vanna vahtsõt ja üteliisi ka ummi juuri meelen pitäq. Festivali patroonist ja hindajidekogo avvuliikmest om rahvamuusikauurja Ingrid Rüütel.

2015 aasta pääpreemiä 1000 eurot võit´e Maarja Nuut, etteantu võistluslu kõgõ par´õmba säädüngi preemiä tiin´e vällä Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik kitte eripreemiäga Mirva Travaineni Soomõst ja festivali nuuripreemiä võit´e ansambli Sireli Tartost.

Võistluskontsõrdile kirjapanmise viimäne tärmin om 1. detsembri 2015 Festivali pääkõrraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.

Teedüst saasõ mano: http://folkfest.weebly.com

Maalitud mere hõng ja looduse värvimäng Viljandi linnagaleriis

Vilja Prometi meremaal.
Vilja Prometi meremaal.

Vilja Prometi maalinäitus „Koduõuest mereni…“ on kõigile vaadata kuni  30. novembrini Viljandi linnagaleriis.

Näituse pealkiri „Koduõuest mereni…“ kirjeldab kunstniku siirast ja sooja soovi tuua publikuni teda lummanud ja inspireerinud südamelähedasi hetki ning vaateid.

Vilja Promet mõtiskleb näitusest: „Meri võlub mind oma värvide ja muutuva iseloomu poolest. See näitus valmis pealkirjaga „Koduõuest mereni…“, mis iseloomustab ka minu teed lapsepõlve kodukohast praeguse merearmastuseni. Motiivideks nii kodukandi kaunid kohad, Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi rannad kui ka lõputud veteväljad Atlandil.“

Vilja Promet on pärit Viljandimaalt Aimlast. Lõpetanud Tääksi 8-kl kooli, seejärel Tartu kunstikooli, kus omandas keskhariduse. Õppinud viis aastat maalikunstnik Ilmar Malini õpilasena õlimaali. Kunstniku mere-armastus sai alguse Kihnu saarel diplomitööd maalides. Promet on lõpetanud Eesti riikliku kunstiinstituudi tarbekunstnikuna metall-ehistöö erialal ning töötanud aastaid sel erialal vabakutselise lepingulise kunstikuna. Tagasi maalimise juurde pöördus ligi 20 aastat tagasi. Aastast 2005 kuulub rühmitusse KVINT, mille moodustavad Tartu kunstikooli lõpetanud grupikaaslased. Isikunäitusi on siiani olnud ligi 20.

Vilja Prometi näitust saab külastada Viljandi linnagaleriis novembri lõpuni E-R 10-19, L 10-15. Kuu viimasel reedel suletud.
Linnagalerii asub raamatukogu 3. korrusel Tallinna tn 11/1.

Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel

ESTL-logoSkype’i kaudu toimuv e-nõustamise teenus pakub seksuaaltervise vallas nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist abi.
E-nõustamise teenust saab tellida naiste- ja meestearstilt ning psühholoogilt eesti ja ka vene keeles.

E-nõustamisteenust pakuvad:

  • Meestearst -Paul Korrovits
  • Naistearst – Kai Haldre
  • Naistearst – Kai Part
  • Psühholoog -Natalja Krassilnikova
  • Naistearst – Ilona Larina
  • Psühholoog -Kaia Kastepõld-Tõrs

E-nõustamisteenus on mõeldud eelkõige täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele, kellel on küsimus seksuaaltervise- või psühholoogia teemal. Kui inimesel on kindel sümptom, siis on mõistlik pöörduda arsti poole füüsiliselt kohale minnes, aga on palju teemasid, kui arsti juurde ei ole vaja, ei saa või ei taha otseselt kohale minna. Sellistel puhkudel sobib Skype’i teel e-nõustamisteenus. Skype’i teel saab nõu ja abi ka delikaatsetel teemadel nagu seksuaalsus, viljakus, soovimatu raseduse vältimine, eneseregulatsiooni küsimused jt ning seda saab soovi korral anonüümselt.

E-nõustamise teenus on lahenduseks ka neile inimestele, kellel on ajutine või püsiv liikumispuue või kes asuvad välismaal, aga soovivad nõustamist oma emakeeles. E-nõustamisteenust pakuvad oma ala spetsialistid, kelle teenus ei pruugi üle Eesti hästi kättesaadav olla. Näiteks meeste viljakuse ja lastesaamise teemadega tegelejad ei ole Eestis ühtlaselt jaotatud, aga Skype’i teel saavad kõik professionaalsele nõustamisele ligi. Nõustamise teenus toimib kas videoga, ainult häälega või ainult kirjutades.

Loe edasi: Seksuaaltervise kliinik pakub nüüdsest seksuaaltervisealast ja psühholoogilist nõustamise teenust ka Skype’i teel