14 jaanuar 2014 Archives

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Talvepealinnas huugavad lumekahurid

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.

Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.

Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi

Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.

Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.

Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.

Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid