Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee

Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.

,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.

Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav
Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 7. juulil  etendub Vägaris asuva Siimu-Jaani talu õuel näitemäng  „Mees minevikuga, mida esitab Seasaare Näitemänguselts Viljandist“.

Siimu-Jaani talu perenaise Terje Paalitsa sõnul toimub näidendi “Mees minevikuga ” tegevus väikeses provintsilinnas, milles heal järjel abielupaari tütar tuleb pealinnast koju koos kavaleriga, kes pole aga meelepärane tulevasele äiale.

“Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, isegi krahvi tiitliga mees tuleb mängu, lisaks veel kuulus operetiprimadonna.

Loo “Mees minevikuga on lustmänguks seadnud ja lavastanud Margus Vaher Ugalast . Mämgivad harrastusnäitlejad  Valdeko Jaanson, Reet Raudsepp, Kesrti Sillaots, Ene Maaten, Voldemar Nikolajev, Kersti Kobi, Agu Lall, Romet Koser, Marika Poolakese, Jaanus Kukk/Marek Nõmm, Anne Mikson, Annika Kiis, Mari Lember, Ane Purgas. ”  Loe edasi: Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Võru linn ja Kuperjanovi pataljon kinnitasid häid suhteid

kuperjanovi pataljonVõru linnapea Jüri Kaver tegi neljapäeval visiidi Kuperjanovi jalaväepataljoni, et koos uue pataljoniülema Hando Tõeverega heita pilk senisele koostööle ja vahetada mõtteid uute võimaluste üle.

“Kaitseväe kohalolek on Võru linna jaoks väga oluline ning pean loomulikuks, et kohaliku omavalitsuse ja pataljoni juht kohtuvad ning arutavad, mis on tehtud, kuidas saaks üksteist aidata ning milliseid uusi koostöövorme on võimalik rakendada,” lausus Kaver. Kaitsevägi ja tsiviilelu puutuvad linnapea sõnul Võrus igapäevaselt kokku, kuid mõlemad pooled on õppinud teineteise vajadusi mõistma ning üksteisega arvestama. “See on märk küpsest ühiskonnast,” lisas Kaver.

4. juunil pataljoni juhtimise üle võtnud Hando Tõevere sõnul käib pataljoni igapäevaelu küll ülejäänud Võru linnast eraldatult, mis aga ei tähenda, et Taara linnak oleks tsiviilisikule täiesti “keelatud ala”. Näiteks 4. augustil toimub pataljoni territooriumil laulusaate “Lauluga maale” avalik salvestus, kuhu isikut tõendava dokumendi alusel pääsevad kõik huvilised. Kuperjanovi pataljoni taasloomise aastapäeva puhul on kavas läbi viia jalutuskäik Võru linnas.

Jüri Kaveri sõnul pakub Võru end ka tuleval aastal välja linnana, kus kaitsevägi saab soovi korral läbi viia linnalahingu õppuse. Tänavu aprillis toimunud Võru linnalahing kulges tõrgeteta ning vastukaja oli positiivne.

Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

flaier esi2Juba täna  avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.

Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.

“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.

Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis.  Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.

Viljandimaa 2013.a.  maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid  rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“

„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste.  Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti. 

Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras
Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras

Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.

Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.

Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal.  Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva  Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul  laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik  Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda.  “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

 

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.
2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013” võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.

“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”

Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).

Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.

Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu.  Loe edasi: Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013