Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.
Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.
Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.
2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.
Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil
Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread.
8. juunil Varssavis projekti avapäeval leidis aset ümarlaud, kus toonitati kogemuste ja mälestuste kogumise tähtsust, et säiluks tulevikus jälg sellest, kuidas meil siin vabaduse eest võideldi. Varssavis esindas igat partnerriiki selleks välja valitud saadik, kes mängis olulist rolli 1989. a. sündmustes, ja kes on võtnud “Europeana 1989” projekti toetamise ja sellele tähelepanu tõmbamise ülesande endale.
“Europeana 1989” saadikuiks on:
Tunne Kelam – Eesti
Sarmīte Ēlerte – Läti
Vytautas Landsbergis – Leedu
Petr Janyška – Tšehhi
Wolfgang Templin – Saksamaa
László Rajk – Ungari
Poolal on koguni kaks saadikut – riigi esimene mittekommunistist peaminister Tadeusz Mazowiecki ja fotograaf Chris Niedenthal, kes jäädvustas oma piltidega poolakate teekonna tagasi demokraatiasse. Varssavis toimunud keskustelu lõppes sellega, et projekti saadikud osalesid meenete salvestamises ja jäädvustasid isiklikke mälestusi, alustades sellega kogumisüritusi, mis rändavad nüüd ühest riigist teise. Nendega ühines selles tegevuses mitmeid inimesi, kes olid pildistamiseks kohale toonud teiste asjade hulgas ühe kaisukaru. Samuti tehti ülesvõtteid ka ühest Polonez sõiduautost ja digiteeriti suurel hulgal dokumente ning fotosid.
Europeana tegevdirektor Jill Cousins tõdes: “Ajalugu ei koosne üksnes muuseumis tallel olevatest esemetest ega raamatutes edasiantud käsitlustest; olulised on ka meie kaasaegsete siiani jutustamata jäänud lood. Erakordset ajalugu teevad just tavakodanikud. Selle üle tuleb uhke olla! Me meenutused on jagamiseks kogu maailmaga.”
Poola endine peaminister Tadeusz Mazowiecki mainis: “1989 ja 1990 aastate vabadusliikumine paljudes Kesk- ja Ida Euroopa riikides sai tuule tiibadesse liikumise “Solidaarsus” algatusel, sillutades sealjuures teed Euroopa ühinemiseks. “Europeana 1989″ annab edasi neis sündmusis otseselt osalenud inimeste isiklikud kogemused, tehes need kättesaadavaks noorematele põlvkondadele, edendades sellega ka eurooplaste jätkuvat ühinemist.”
Europeana Eesti saadik Tunne Kelam võttis Varssavisse digiteerimiseks kaasa Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse, öeldes, et soov kogeda pöörangut ühiskonna elus oli kõikidel südamel aastal 1989. Kohalviibijaile EV kodaniku isikutunnistuste tähtsust seletades ütles Kelam: “Kuigi kartlikumad inimesed muretsesid, et enese registreerimine õigusjärgse Eesti kodanikuna võib tuua kaela uue küüditamise Siberisse, leidus samal ajal isegi Kommunistliku Partei liikmeid, kes isikutunnistusi enesele vormistada lasksid, kuna tajusid et see rong ei vii enam Itta, vaid hoopis Läände”.
Kõik tulevased kampaaniad kriipsutavad alla olulisi sündmusi aastal 1989. Poolas pannakse rõhk esimestele vabadele valimistele, Eestis, Lätis ja Leedus tähelepanu keskmes asub Balti kett, Ungaris võetakse luubi alla raudse eesriide läbilõikamise – seda sõna otseses mõttes – Ungari-Austria piiril jne.
Lähem info:
Jüri Estam, Suhtekorraldusagentuur Action Consensus, tel. 506 0832, jestam@neti.ee
Annika Koppel, Eesti Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, Eesti Europeana projekti liige, tel. 630 7260, Annika.Koppel@nlib.ee
Frank Drauschke, Facts & Files, tel. +49 (0)163 4809862, drauschke@factsandfiles.com
Jon Purday, Europeana, tel. +44 (0) 7885 516234, jonathan.purday@bl.uk