Üleskutse turvalisusest hoolivatele inimestele

Nii nagu on fakt, et septembris algab kool, on kindel ka see, et politsei on kooli alguse puhul turvalisust tagamas ülekäiguradadel, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Eelmisel aastal Lääne prefektuuri poolt käivitatud aktsioon “Turvaliselt koolipinki” tõi Järva-, Pärnu-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaal politseinike kõrvale tänavale ka 61 vabatahtlikku.

Lääne prefektuur kutsub sellelgi aastal huvilisi ja hoolivaid inimesi üles tulema ja aitama väikesed koolilapsed turvaliselt koolipinki. Vabatahtliku roll on olla ülekäiguradadel, kanda kollast vesti ja äratada nii sõidukijuhtide tähelepanu. Vajadusel tuleb vabatahtlikul abistada ka tee ületamisel hätta jäänud lapsi. Uuendusena pakutakse vabatahtlikele maanteeameti rühmasaatjakoolitust, mille käigus saab osaleja teadmisi vastavast seadusandlusest, reguleerija ülesannetest, turvalisuse tagamisest.

Registreerimine vabatahtlikuks ja täpsem info Kuressaare politseijaoskonnast telefonil 454 9756 või e-posti aadressil kaisa.nurm@politsei.ee. Registreerimisel vajame nime, telefoninumbrit, e-posti aadressi. Kohtade arv on piiratud.

Türil toimus Järvamaa ohutuspäev

Uudisteportaal jarva.ee andis teada, et täna toimus Türi tehisjärve ääres Järvamaa ohutuspäev, kus huvilistel oli võimalus värskendada ja täiendada oma turvalisusealaseid teadmisi.

Sel aastal juba viiendat korda toimunud ohutuspäeval tutvustasid ennast erinevad asutused, kes jagasid oma boksides infot ning näitasid eritehnikat. Lisaks pakuti mitmeid põnevaid demoesinemisi.

Pilte toredast üritusest näeb siin.

Lisainfo ürituse kohta siin.

Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Täna, 18. augustil on rahvusvaheline kodutute loomade mälestamispäev. Selle raames kutsub Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kõiki üles süütama küünal mälestamaks neid hüljatud loomi, kes on meie seast lahkunud või kannatavad inimeste ükskõiksuse ja hoolimatuse tõttu.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” nentis ta.

“Peame tänast päeva eriti oluliseks, sest just kodutud loomad on need, keda enamasti enda ümber ei märgata,” selgitas seltsi juhatuse liige Tania Selart. “Paljud neist loomadest on koduta jäänud seetõttu, et omanik nad ükskõikselt hülgas. Paraku on ka Eesti loomade varjupaigad ja hoiukodud ülekoormatud. Abivajajaid on kordades enam kui nende abistamiseks mõeldud vahendeid.” Selart lisas, et aastas abistavad kohalikud loomade aitamise eesmärgil loodud ning sadu vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid tuhandeid hüljatud ja kodutuid loomi. “Tuhanded loomad on endiselt aga tänaval,” märkis ta.  Loe edasi: Üleskutse: süüta küünal hukkunud loomade mälestuseks

Põlvamaale kerkis uus küla – Moksville

10.-19. augustini toimub Põlvamaal taas Mooste KülalisStuudio (MoKSi) korraldatav kunsti- ja ideedesümpoosion Avamaa, mille käigus kerkib Mooste õunaaeda tihedat loomingulist elutegevust täis Moksville’i küla.

Moksville’i rajavad kohalikud ja üle ilma kokku sõitnud loovisikud. Kunstnikud püstitavad küla ehitised ning täidavad need rajatised eripalgeliste tegevustega. Konstruktsioonimaterjalina kasutatakse valdavalt lainepappi, mida kombineeritakse taaskasutatavate ja loodussäästlike materjalidega. Need odavad ja käepärased materjalid ei tohiks seada piire fantaasiale, küll aga nõuab ehitiste konstrueerimine ja püsivuse saavutamine loojatelt üksjagu insenerimõtlemist.

Rahvusvahelisele konkursile laekunud tööde hulgast valiti sümpoosionil osalema seitse kunstnikerühma viiest riigist, kokku on oodata ligi 35 osalejat.

Külas hakkab tegutsema mitmefunktsiooniline mänguväljak, mille ehitab Itaalia disainerite ja arhitektide grupp ning Soome kunstitudengite Nooralotta Ikoneni ja Katariina Hillo loodav kohaliku taimetoidu restoran-vahetusraamatukogu. Eesti fotohuvilised tutvustavad, kuidas toimib külaelu osana camera obscura, meeskonna juhiks on Daniel Allen. Teine Soome tudengirühm Juha Hilpase eestvedamisel katsetab iidse, kohapealsetel materjalidel põhineva savipõletusahju loomist ja kasutamist. Samuti on loota aktiivset kultuuriprogrammi – filme, tantsu ja varjuteatrit Yagura-stiilis lava ja maborolaeva peal või nende ümber, seda Jaapani-Eesti loomerühmalt, kuhu kuuluvad Masayo Kajimura, Anna Hints jt. Lisaks püüab Eestis loodud rahvusvaheline ERROR collective toimima saada küla enda energiageneraatori.

Küla lööb kihama täna, kui kõigil huvilistel on võimalik kunstnike nädalase töö tulemustest osa saada. Moksville on uudistajatele valla pühapäeva pärastlõunani, konstruktsioonid jäävad võimalusel üles veel nädalaks-paariks. Lisainfo: http://moks.ee 

Riigikaitsjate lapsed kogunevad ühislaagrisse

Foto: Velli Ehasalu

Kodanike vabaühendus MTÜ Reservkorpus korraldab 21.-26. augustini Remniku õppe- ja puhkekeskuses riigikaitsjate lastele ühise laagri, kuhu on kutsutud ka peaminister Andrus Ansip ja riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.

Laager viiakse läbi riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames, korraldusse on kaasatud partnerina Lastekaitse Liit. Osalevad nii
politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste lapsed.

„Mõte liita kõik riigikaitsega seotud pered, on üheks ühingu prioriteetseks sõnumiks,“ rääkis laagrit korrladava mittetulundusühingu MTÜ Reservkorpus liige Selene Kollom. „Milleks raisata ressursse ja korraldada midagi eraldi, kui selliselt on võimalus liita antud valdkonnaga tegelevaid inimesi ühte ning hoida kokku ka vahendeid,“ arvas ta.

„Sellise laagri korraldamine ei ole kerge ega odav, toetussummasid ei väljastata üleöö ning see nõuab pikaajalist ja kooskõlastatud tegutsemist terve aasta raames,“ rääkis Kollom. „Usume, et järgmisel aastal on panustajaid sarnase laagri korraldamisel juba enam ja me saame liita laagriga ka kõik need perekonnad ja lapsed, kes sel aastal vahendite piiri tõttu lihtsalt kohata pidid jääma,“ loodab Kollom. Loe edasi: Riigikaitsjate lapsed kogunevad ühislaagrisse

Eesti imed kandideerivad Läänemere piirkonna imedeks

Tartu Jaani kirik

Juuni alguses algas turismialase hindamisvõistluse “Läänemere piirkonna kuus imet” teine voor. Eestist jõudsid hindamisvõistluse teise vooru Tartu Jaani kirik, Soomaa rahvuspark, Eesti laulupidu, Tallinna vanalinn, Kaali meteoriidikraater ja rahvuspark ning Hiiumaa tuletornid. Konkursi teine voor kestab augusti lõpuni, mil 33 imest valitakse välja 16.

Teise vooru jõudnud kandidaatide poolt saab hääletada kuni 31. augustini aadressil http://www.6-bsr-wonders.net. Kandidaadid on jagatud kahte kategooriasse: loodus- ja kultuuripärand. Üks inimene saab hääle anda kuue kandidaadi poolt, neist kaks tuleb valida loodusväärtuste ja neli kultuuriväärtuste hulgast. Oma riigi kandidaatide poolt saab anda kaks häält. Pärast valiku tegemist tuleb hääletaja e-posti aadressile link, millele klikkides tuleb oma valik kinnitada. Vastasel korral ei lähe hääl arvesse.

Võistluse eesmärk on tugevdada Läänemere piirkonna ühist identiteeti ja muuta seda turismisihtkohana atraktiivsemaks.

Pärast kolme hääletusringi selguvad võitjad, keda tunnustab Läänemere turismikomisjoni president 8. novembril 2012 Sopotis (Poolas). Võistlust korraldab Läänemere Linnade Liit ja see on ellu kutsutud seoses Euroopa Liidu pojektiga “AGORA 2.0 – pärandturism Läänemere regiooni identiteedi tõstmiseks”.

Emajõe Festival jätkub täna kalapüügi, palliralli ja jõeparaadiga

Jõeparaad 2011

Eile Tartus alanud Emajõe Festival jätkub täna kapten Vladislav Korzhetsi juhtimisel mitme huvitava üritusega.

Hommikul saavad kalamehed osaleda kalapüügivõistlusel “Heade võtete jõgi”, kus kalapüük toimub käsiõngega kaldal tähistatud alal. Söödana on lubatud kasutada taimseid ja loomseid söötasid, välja arvatud eluskalad. Võistluspüük käib nii kogukaalu arvestuses kui ka raskeima kala tabamise eesmärgil. Püütud kalad lubatakse  ära süüa, kassile viia või naabrinaisele kinkida.

Heategevusliku palliralli eesmärgiks on koguda annetusi Tartu Kristlikku Noortekodu jaoks, kellel endal napib võimalusi laste arengu toetamiseks ning SA Tartu Kultuurkapitali Laste Ande Arengu Fondi jaoks, kes toetab stipendiumiga neid alla 18-aastaseid lapsi ja noorukeid, kellel puuduvad piisavad võimalused oma talendi arendamiseks. Kell 16.00 lastakse Kaarsilla pealt korraga Emajõkke  tuhandeid pesapalli suuruseid plastikpalle, mis ujuvad voolu abil mööda jõge umbes 100m eemal asuvasse finišisse. Esimestena finišisse jõudnud pallide omanikke ootavad auhinnad. Peaauhinnaks on Jõmmu lodjasõit Emajõel, kuhu võitja saab kaasa võtta 35 sõpra! Ühe palli hind on 2 eurot.

Kell 18.00 saab alguse Emajõe paatide ja laevade seitsmes paraad, mis liigub teekonnal Rebase sadam – Rebase slipp – Jõe sadam – Kogunemisala – Turu sadam – Festivali ala – Lodjakoda. Välja selgitatakse uhkeim paat, vanim ja vaikseim mootorajamil liikuv alus, ilusaim puupaat, suurima ja uhkeima sildiga sadam ning kõige kaugemalt tulnud alus.

Lisaks saab kuulata erinevat muusikat, näha vetelpäästekoeri ning näidisõppust, toimub avaveeujumine “Kahe silla sprint”. Täpsema festivali programmi leiab siit.