Tartu aia- ja lillemess põikab tagahoovi

Tartu Näituste messikeskuses reedel avatud aia- ja lillemessil põigatakse tagahoovi, sest esmapilgule varjatud tagahoovidest võivad aiandushuvilised alati leida palju põnevat ja isikupärast.

Nimega „Tagahoovis“ oli pealkirjastatud ka reedel toimunud lilleseadevõistlus. Konkursi töid saab näha laupäeval ja pühapäeval.
Laupäeval on võimalik Siret Seedri loengutes tutvust teha koduaia feng shuiga, osaleda Airi Gailiti kuivviltimise õpitoas ja Kerttu Karkise pärlitest kõrvarõngaste valmistamise õpitoas, kuulda paljasjuursete ja konteinertaimede istutamisest.

Pühapäeval saab Arnold Hannustilt omandada teadmisi selle kohta, mida iluaias enne talve tuleb ära teha. Väino Eskla annab nõu, kuidas viljapuid ja marjapõõsaid talveks ette valmistada.

Veel pakutakse messil maitsta eestimaiseid viinamarju ja osta omale meelepäraseid viinamarjaistikuid. Maitsta saab ka teisi sügisande. Lillesortidest on erilise tähelepanu alla orhideed. Spetsialistid annavad nõu kõikvõimalike aiandust puudutavatel teemadel.

Aia- ja lillemess on avatud: laupäeval, 4. septembril kell 10-18 ja pühapäeval, 5. septembril kell 10-16. Vaata lisa: http://www.tartunaitused.ee/lillemess/2010/

Aravetel avati keskkooli remonditud hoone

Renoveeritud Aravete Keskkool. Foto: Andrus Eesmaa, jt.ee
Täna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.

Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.

Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Tähekese rändnäitus jõuab Võrru

Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonna Tähesaalis avatakse neljapäeval, 9. septembril kell 11 Eesti vanima lasteajakirja Täheke 50. sünnipäeva puhul koostatud rändnäitus.

Samas toimub ka võrukeelse Tähekese esitlus. Võrukeelse Tähekese seitsmendat numbrit tutvustavad peatoimetaja Ilona Martson ja toimetaja Mariko Faster (Võru Instituut).

Esitlusele ja näituse avamisele on oodatud võru keele ja Tähekese sõbrad igas vanuses. Tähekese rändnäitusega saab raamatukogus tutvuda oktoobri lõpuni.

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Kiltsi mõisapargis tormimurru koristamise talgud

Kiltsi mõisapargis toimuvad laupäeval, 4. septembril algusega kell 10.00 tormimurru koristamise talgud. Kiltsi lossi park sai kannatada 15. augustil möllanud tormis. Ka ajalooline tammepuu murdus tormiga pooleks.

Talgutele on oodatud kõik huvilised. Kaasa palutakse võtta rehad, töökindad, oodatud on ka masinad järelkärudega. Talgute korraldajad pakuvad talgusuppi. Pärast talgutööd toimub kooli tuleviku teemaline ümarlaud.

Vihmasajud lubaks kuulutada Eesti vihmapealinnaks Võru

Tamula järv
Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko

Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.

Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.

Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.

Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.

Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).

Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.

Allikas: EMHI

Rotermanni kvartalis tuleb disainijuhtimise konverents

Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit korraldavad 24. septembril disainjuhtimise konverentsi “Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägitakse lähemalt disainjuhtimisest ja selle kasutamise kasulikkusest.

Euroopa disainjuhtimise pioneerid Jean Schneider ja Kathryn Best annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Põhjanaabrite juurest tuleb esinema Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis on saanud Voldemar Kolga ja Martin Pärn. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.

Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Rotermanni kvartalis. Täpsem info http://www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html

Aksel Kersna mälestusvõistlused lükkuvad edasi

Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.

Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!

Rakveres avatakse skulptuur jalgrattaetendusega

Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.

Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.

Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).

Osale õiglase kaubanduse kohvikurallil

Uue Maailma tänavafestival. Foto: www.fairtrade.ee

Kõigil huvilistel on võimalus sel nädalavahetuse Tallinnas Uue Maailma tänavafestivali raames peetaval õiglase kaubanduse kohvikurallil – külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita erinevaid auhindu.

4. ja 5. septembril peetaval Uue Maailma tänavafestivali sünnib taas väga erineva kaaluga väikesi ja suuri tegusid. Festivali jooksul on avatud ajutised tänava- ja aiakohvikud ning muuhulgas pakutakse mitmes neist ka õiglase kaubanduse märgiga kakaod ja kohvi. Lisaks kohvikute külastamisele on huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada vastavas infotelgis.

Pühapäeval, 5. septembril toimub hariv mäng “Õiglane hommikusöök”, kus saab kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama. Samuti saab infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.

Mida põnevat festivalil veel teha, näha ja kuulda saab, loe lähemalt:
http://www.fairtrade.ee/et/uudised/uue-maailma-tanavafestivalil-pakutaks…

Täpsem info õiglase kaubanduse kohta www.fairtrade.ee

Vaata filmi õiglasest kaubandusest (Vesilind 2007):

Allikas: Eesti Roheline Liikumine / Fairtrade

Rahvusvähemuste pühapäevakoolid saavad toetust

Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.

Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.

Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.

Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.

Täpsem info http://www.hm.ee/index.php?048442

Allikas: EMSL

Homme suvelõpu talgud Soomaal

Soomaa rabamaastik. Foto: Erkki Peetsalu

Soomaa Sõprade Selts kutsub sel laupäeval, 4. septembril suvelõpu talgutele Oksal. Korrastatakse Oksa puisniitu heinaküüni ümbruses.

Talgutele on oodatud kõik huvilised, eriti vajatakse võsalõikajatega sõpru. Enne väljasõitu vaata Soomaa ilma veebikaamerast Karuskosel, mis edastab reaalajas pilti: www.soomaa.com/veebikaamera

Soomaal jätkub ka hea seenehooaeg, seeneretki võib ette võtta nii omal käel kui retkejuhiga. Vihjeid parimate seenemetsade kohta tasub uurida kohalikelt elanikelt.

Loe Soomaa Rahvuspargi kohta lähemalt aadressil www.soomaa.ee

Linnalaboril lõppes põnev linnaaianduse eksperiment

Linnalabori viis 2008/2009. aastal Tallinnas läbi põneva linnaaianduse eksperimendi ja on selle põhjal kokku pannud uurimuse raporti „Söödav linn I”. Raporti esimesed 1000 eksemplari on trükisoojad ja sellega seoses korraldab Linnalabor mitu sündmust, kuhu on oodatud eksperimendi tulemustega tutvuma kõik huvilised.

Kuidas nägi siis välja Linnalabori linnaaianduse eksperiment? Kuue kuu jooksul kasvatati Tallinnas suuremate liiklusmagistraalide vahetus läheduses, Eesti Kunstiakadeemia ning Kultuuritehas Polymeri varikatusel söögitaimi, mõõtes seejärel neisse kogunenud saasteainete hulka. Selle lihtsa populaarteadusliku katsega püüdis Linnalabor kaardistada hetkeolukorda ja lõhkuda kehtivat status quo’d. Meedia kaudu juhtiti tähelepanu linnas toimuvale tarbeaiandusele, sellega seotud probleemidele ja ka võimalustele.

Raport sisaldab linnas kasvatatud söögitaimede bioloogilisi teste, mahukat teoreetilist taustmaterjali ja rahvusvahelisi näiteid ning praktilisi soovitusi linnaaedade rajamiseks. Tänu trükisele saab linnas söögi kasvatamise lisada linnade säästva arengu programmidesse.

Juba sel laupäeval, 4. septembril, räägivad Linnalabori eestvedajad Uue Maailma Festivalil selle linnaosa näitel linnas söögi kasvatamise võimalustest ja väljakutsetest. Ettekanne toimub kell 16.00 Kirjanike Liidu õues (tulla läbi Seltsimaja hoovi).

Seejärel esinetakse ettekannetega Omakonna 2. suurkohtumisel Olga ja Arvo Laudi maakodus 18. septembril ning 7. Urbanistika päevadele 22.-23. septembril Kanuti Gildi saalis. Samuti on tulemas üritus Tartus.

Linnalabor on linnaliste uuenduste katselava. Siin valmivad lahendused linnade toimimise parandamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse Linnalaboris eksperimenteerimisega. Katsetame linnaühiskonna projektidega, kasutades nii teaduslikke, ühiskondlikke kui ka kunstilisi vahendeid.

Linnaaianduse uuringu raportiga saab tutvuda ka elektrooniliselt http://issuu.com/linnalabor/docs/linnaaiandus.

Linnalabori kohta loe lähemalt aadressil http://www.linnalabor.ee/