Täna algas 22. Viljandi pärismuskultuuri festival “Mäng”. Külauudiste toimetusest on koha peal pildistamas Rauno Põld.
Galerii: Esimene päev Viljandi pärimusmuusika festivalil
Silt: Viljandi folk
XX Viljandi pärimusmuusika festival sai rokkiva logo
Viljandi pärimusmuusika festival toimub tuleval suvel juba 20. korda. Äsja lõppes folgi juubeliaasta tunnuskujunduse stipendiumikonkurss, mille võitis tallinlanna Helene Vetik. Kuna 2012. aasta festival kannab nime “Mehe laul”, kannab ka Helene kujundatud logo ürgset ja mehelikku vaimu.
“Viljandi folgi “Mehe laulu” visuaalis saavad kokku üleilma tuntud mehelikkuse sümbolid: vuntsid, rollingud, kannel, keel, helivõim, maaema värvid, käsitöö, ja mis ülitähtis – meeste laulu esmatekitaja – suu,” kirjeldab Helene oma loomingut.
Tunnuskujunduse stipendiumifondi suurus on 1000 eurot. Konkursile saadeti 26 võistlustööd.
XX Viljandi pärimusmuusika festival toimub 26.-29. juulil.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”
26.-29. juulil 2012 peetav XX Viljandi pärimusmuusika festival kannab pealkirja “Mehe laul”.
Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul on naiste roll pärimusmuusika olnud alati väga tugev ja tuntav, mis väljendub näiteks selles, et
suurem osa üleskirjutatud regilauludest pärineb just naiste suust. “Aga ka meeste väärikus, au ja muusika tegemise kultuur väärivad esile
tõstmist. Tahame rõhutada: me vajame endiselt naiselikku kätt ja suhtumist, aga ka mehelikku ilmavaadet ja tundeväljendust — seda nii
muusikas kui ka kõiges igapäevases. Toome esile meeste laulud, mis on meestele auasjaks ning mis sütitavad nii mehi endid kui ka naisi ja
lapsi,” sõnas ta.
Festivali korraldajad toonitavad, et traditsioonid on oma loomulikul viisil tuginenud tugevatel soorollidel. Sellest on sündinud kirg, mis
kannustab otsima uue elu lätet ja sunnib hoidma oma. Samas on rutakust ja pealiskaudsust kummardav ning rituaale tagaplaanile suruv tänapäev, aga ka see, et meeste füüsiline jõud pole enam elu jätkumise kõige olulisem omadus, andnud tõuke soorollide ühtlustumisele.
Kui kontserdilavadel on mehed ja naised harjunud oma lugusid ühtviisi kirkalt jagama, siis tantsupõrandatel ja õpitubades on naised enamasti hakkajamad. Järgmisel suvel õhutatakse mehi härjal sarvist haarama ja vaatama, mida uut ning huvitavat õnnestub paunapõhjast ülesotsitud mehelikkusega peale hakata. Aidates tänapäeva mehel taasleida ja mitmekülgsemaks muuta oma rolli pärimusmuusikas, -lauludes ja -tantsudes, antakse valdkonnale uut arenguhoogu ja tuuakse välja vahepeal unustuse hõlmas olnud külgi.
Maailmas leidub aga ohtralt kultuure, milles meeste laulul on kandev roll, näiteks Korsikas, Bretannias, Gruusias, Tõval, Quebecis ja mujalgi. Aga ka Eestis on inspireerivaid kodumaiseid eeskujusid, olgu nendeks siis eri piirkondade meestelaulutraditsioonid või ainsana Setomaal säilinud kasatski kargamine.
Festivali passid jõuavad Piletilevi vahendusel müügile detsembri algul.
Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid
Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.
Viljandi folgi pulss saadeti Tallinnast Viljandisse
Kümned vabatahtlikud aitasid eile keskpäeval Tallinna Raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida järgmisel nädalal algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.
Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile. „Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg.
Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused.
Eile pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda. Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas,“ märkis Noormaa.
Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.
Täpsema Viljandi folgi kavaga saab tutvuda siin.
Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja
Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.
Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.
Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.
Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.
Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.
XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.
Tuleva aasta pärimuspeo passid tulevad müügile
Homme, 1. detsembril jõuavad müügile 2011. aasta Viljandi pärimusmuusika festivali passid.
Balti- ja Põhjamaade suuremate vabaõhufestivalide hulka kuuluva pärimuspeo pealik Ando Kiviberg avaldas veendumust, et 28.-31. juulini 2011 aset leidev XIX pärimusmuusika festival paneb Viljandi lossimäed ja südalinna lõbusalt pulbitsema – samamoodi, nagu see on olnud eelmiste festivalide aegu.
Sedapuhku on korraldajad otsustanud festivali keskmesse tõsta rütmilisuse. „Eesti pärimusmuusika on olnud valdavalt meloodiakeskne, mistõttu loodame, et pealkiri „Rütm ja pulss” innustab muusikuid oma pillidel rütme üles leidma ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerima. Usun, et sellest saab taas kord üks ühtehoidev pidu, kuhu on teretulnud kõik noorusliku meelelaadiga õnnelikud inimesed, kellele pole võõras ka armumis- ja süvenemisvõime,” ütles Kiviberg.
Programmipealik Tarmo Noormaa selgitas, et välisesinejaid valides peetakse silmas ennekõike neid Euroopa ja muu maailma piirkondi, kus rütmipillidel on olnud traditsiooniliselt suur tähtsus. „On oodata ansambleid, näiteks Baskimaalt ja Galiciast, Quebecist, Venemaalt, aga ka niinimetatud kolmanda maailma riikidest.” Kokku on põhiprogrammis ligi 70 kontserti, millele lisanduvad arvukad esinemised Rohelisel vabalaval ja Tantsupõrandal.
Täpsem info festivali passide kohta: www.folk.ee/festival
Allikas: Rannar Raba