Möödunud neljapäevast pühapäevani peeti Saaremaal läbi aegade Eesti kõige suurem veelaua võistlus. Näha sai Euroopa tasemel kaelamurdvaid veelauatrikke! Osales kogu Eesti paremik veelauasõidus.
Loe edasi: EESTI SUURIMAD VEELAUASÕIDU VÕISTLUSED PEETI SAAREMAAL
Sellel laupäeval ja pühapäeval saab Saaremaal näha Euroopa tasemel hullumeelseid veelauatrikke!Pidula wakepargis peetakse 31. juulil ja 1. augustil teist korda Man Over Board Saaremaa Open’21 meistrivõistluseid veelauasõidus.
Loe edasi: SAAREMAA VÕÕRUSTAB VEELAUASÕIDU MEISTRIVÕISTLUSEID
Eesti Aerutamisföderatsioon korraldab juunis Sindi kärestikul rahvusvahelise süstaslaalomi võistluse etapi Nordic Cup Estonia 2021, kus asuvad võistlustulle paarsada sportlast meie lähipiirkonnast.
Loe edasi: KAVANDATAV ESIMENE RAHVUSVAHELINE VÕISTLUS SINDI KÄRESTIKUL
Gregoriuse kalendri kolmandal päeval võisid Sindi kärestiku kõrval jalutajad jälgida põnevat vaatemängu ja elada kaasa vetemöllus allavoolu laskuvaid kartmatuid veesportlasi.
Loe edasi: KAJAKID SINDI KÄRESTIKUL
Tuleval laupäeval, 7. juulil 2012 toimub Võrumaal Rõuges viieteistkümnendat korda Rõuge Noorteklubi poolt korraldatav üritus Rõuge Veepidu ja Paadiralli.
Juubeliürituse programm algab laupäeval kell 10 rannavollega. Osaleda saab kuni 16 võistkonda. Juhend ja registreerimine.
Päeva jooksul toimub maal ja vees ridamisi tegevusi suurtele ja väikestele veepeolistele.
Paadiralli teatevõistlus 6-liikmelistele võistkondadele algab kell 12. Juhend ja registreerimine.
Kell 14 leiab aset isemeisterdatud veesõidukite konkurss. Juhend.
Kell 15 saab Eesti sügavamail järvel stardi avaveeujumise I etapp.
Õhtuseks maiuspalaks on kummipaadiralli Rõuge järvestikus algusega kell 18. Juhend ja registreerimine.
Uudisena sel aastal RAFTi klass paadiralli võistlusel. Registreerimine.
Paadiralli toimub viiel järvel, millest kaks läbitakse paaril korral. Atraktiivsust pealtvaatajatele lisab “paadirallitajate” jooksmine koos varustusega järvede vahelisel alal ja mitmed omanäolised kostüümid. Eelmisel aastal jõudis finišisse 85 paatkonda. Võistlus päädib autasustamisega.
Õhtune pidu algab kell 21. Sel juubeliaastal toimub pidu lausa kahel laval. Pealaval esineb sarnaselt Rõuge Veepeole ja Paadirallile 15. juubeliaastat tähistav MEIE MEES ja üles astub Superstaar 2011 – LIIS LEMSALU. Suurjärve kaldal pakub rannafiilingut RING FM-i RANNALAVA, kus mängivad nii värsket kui ka vanemat muusikat DJ Ahto Kalda, DJ Vahur Kollom ja DJ Marko Kiljak.
Paadiralli eelõhtul 6. juulil süüakse Rõuge Suurjärve kaldal koos kaasamõtlejate, toetajate ja osalejatega Rõuge noorteklubi tegevuse ja paadiralli 15. aastapäeva juubelitorti.
Lisainfo internetist www.paadiralli.ee , www.facebook.com/paadiralli.
Karel Saarna, tel +372 5560 3989, Hektor-Glear Vene tel +372 525 7976, rouge.noorteklubi@gmail.com
30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.
Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.
Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.
Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“
Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“
Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.
Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.
Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill
