Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtus eile kuue noorteorganisatsiooni esindajaga ning arutas muuhulgas noorte seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega seonduvat. Noored tegid ettepaneku tõsta piir 16. eluaastani.
Loe edasi: NOORED TEGID ETTEPANEKU TÕSTA SEKSUAALSE ENESEMÄÄRAMISE VANUSEPIIR KUUETEISTKÜMNELEEile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.
Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.
Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.
Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.
Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.
Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.
Täna kogunes Järvamaa haigla õuele väike rahvamass, et osa saada pidulikust nurgakivi tseremooniast ehitatavale hooldusravikompleksile. Nurgakivi panekul osales lisaks maakonna esindajatele ka sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Pevkuri sõnul näitab Paide keskuse arendamine selgelt seda, et riigi jaoks ei ole oluline mitte ainult Tallinna ning Tartu raviasutuste kõrge kvaliteet vaid ka väiksemates Eestimaa paikades pakutav arstiabi. „Arvestades, et hooldusravi vajadus tõuseb elanikkonna vananemisega kiiremini kui teised raviliigid, on panustamine uutesse kaasaegsetesse hooldusravihaiglatesse möödapääsmatu,“ täiendas minister Pevkur.
AS Järvamaa Haigla juurde peaks 2012. aasta lõpuks valmima statsionaarse õendusabi ehk hooldusraviteenuste osutamise kompleks. Projekti kohaselt ehitatakse haigla olemasolevate hoonete juurde uus 1550 m² suurune ravikorpus, mis vastab tervishoiuteenuste osutamiseks kehtestatud nõuetele ning milles on Järva maakonna koduõendusteenuste koordineerimise keskus ning kokku 24 voodikohta hooldusraviteenuste osutamiseks, sealhulgas surija õendusabi ehk hospiits.
Pärast nurgakivi panekut sõitis minister Pevkur Paidest Alatskivile, et osaleda SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse juurdeehituse avamisel.
Mõlemad ehitused on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Allikas: Järvamaa Infoportaal
