Kormoranid. Foto: Sander Sirelbu
Päevatoimetaja
Eesti Ornitoloogiaühing alustab 2025. aasta linnuks valitud kormorani pildikorjega. Ühing palub pildistajatel annetada fotosid kormoranist ja muust liigiga seonduvast, et kasutada neid loodushariduslikel eesmärkidel.
Eesti Ornitoloogiaühingu poolt oma auliikmeteks nimetatud Peep Veedla ja Eedi Lelov.
Foto: Eesti Ornitoloogiaühing
Päevatoimetaja
Möödunud nädalavahetusel, 29. juunil Mooste folgikojas toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekul nimetati ühingu värsketeks auliikmeteks Peep Veedla ja Eedi Lelov. Samuti valiti ühingu nõukogu uus tosinaliikmeline koosseis.
Loe edasi: ORNITOLOOGIAÜHING NIMETAS AULIIKMETEKS PEEP VEEDLA JA EEDI LELOVI
Haned 2023. aasta mai algul Audru poldril. Foto: Helen Parmen
Päevatoimetaja
Halduskohus tunnistas 24. mai otsusega kevadise hanejahi ebaseaduslikuks. Kohus tõi välja, et tõsise kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ning pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile tõsise kahju vältimiseks.
Loe edasi: KOHUS TUNNISTAS KEVADISE HANEJAHI EBASEADUSLIKUKS
Kurepere pesal. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid 25. maist kuni 15. juunini osalema haudelinnustiku punktloendusel, et koguda teavet meil pesitsevate lindude kohta.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub vabatahtlikke linnuvaatlejaid kuni 10. maini jälgima metskurvitsate mängulendu ja nende kohta infot koguma.
Loe edasi: KÄIB METSKURVITSATE MÄNGULENNU LOENDUS
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Tähelepanelikelt vaatlejatelt oodatakse teavet näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese märkamise kohta.
Loe edasi: ORNITOLOOGIAÜHING OOTAB TEATEID ESIMESTEST RÄNDLINDUDEST
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub loodushuvilisi ja aiapidajaid märkama ja avastama elurikkust oma koduaias ning märtsist kuni oktoobrini tehtud vaatlusi aialinnupäevikusse kirja panema.
Loe edasi: ORNITOLOOGIAÜHING KUTSUB MÄRKAMA JA KIRJA PANEMA OMA KODUAIA ELURIKKUST
Alanud aasta lind on rahvapärimuses erakordselt hästi tuntud, ent Eestis teaduslikult väga vähe uuritud kägu. Eesti Ornitoloogiaühing jagab aasta jooksul seniseid teadmisi käost ning kavatseb välja uurida, kuhu meie käod talveks lähevad.
Loe edasi: ENDELINNUKS PEETUD KÄGU ON VALITUD KÄESOLEVA AASTA LINNUKS
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub igas vanuses huvilisi joonistama aasta lindu auli. Nii digitaalselt kui ka käsitsi joonistatud omaloomingut ootab ühing oktoobri lõpuni.
Loe edasi: TÄNA SAAB TUULE TIIBADESSE AASTA LINNU JOONISTUSVÕISTLUS
Laupäeval, 13. mail tasub sammud seada mõnda torni ning vaadelda saabuvaid rändlinde. Eesti Ornitoloogiaühing selgitab vaatlustulemuste põhjal välja ka kõige linnuliigi rohkema torni.
Loe edasi: LAUPÄEVAL VALLUTAVAD LINNUVAATLEJAD EESTIMAA TORNID
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel. Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.
Loe edasi: METSKURVITSA FOTO- JA VIDEOVÕISTLUS
Ornitoloogiaühing soovitab sel pühapäeval, 28. märtsil veeta vaba aega linnades linde vaadeldes ja palub tulemustest ka teada anda. Koroonaviiruse ulatusliku leviku tõttu tuleb linnuvaatlusi tehes kindlasti kinni pidada kehtivatest piirangutest.
Loe edasi: PÜHAPÄEVA VÕIB VEETA LINNALINDE VAADELDES
Sindis Kooli ja Tööstuse tänavate nurgal võib näha vaatamata krõbedatele miinuskraadidele kinnikülmumata veega kraavi ja selles suplevaid sinikael-parte.
Loe edasi: SINDIS KASUTAVAD LINNAPARDID VEELEKETTalvine aialinnuvaatlus on Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus, milles osales mullu ligemale 2400 linnusõpra pea 1700 paigast kogu riigis ning jälgiti 64 liigist üle 54 000 linnu.
Vaatlusel osalemine on väga lihtne: jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel tuleb leida üks tund, minna koduaeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid. Aialinnuvaatlusel kogutud andmeid kasutatakse talilindude arvukuse muutuste jälgimiseks, mis võimaldab vajadusel võtta ette samme lindude heaolu parandamiseks. Lisaks on see hea võimalus talviste aialindude tundmaõppimiseks. Talvist aialinnuvaatlust korraldatakse Eestis alates 2010. aastast, ettevõtmist on tunnustatud Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga. Vaata ka videot.
Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime kandvaid linnuvaatluspäevi korraldatud juba 38 aastat. Kui esimesel aastal võttis üritustest osa 2000 huvilise ringis, siis viimasel ajal on osalejate arv küündinud üle poole miljoni. Põhjanaabrid soomlased tunnevad linnuvaatluspäevi Pihabongaus’e nime all ja seal osales mullu ca 18 000 huvilist. Tuhanded inimesed teevad aialinnuvaatlusi ka Austrias, Hollandis, Islandil, Belgias, Rootsis, Saksamaal, Poolas ja Norras.
Aastate jooksul kogunenud tohutu vaatluste hulk on võimaldanud mitmetes riikides, eelkõige muidugi Suurbritannias, väga täpselt jälgida aialindude leviku ja arvukuse muutusi aastate jooksul. Aialinnuvaatlus on linnuteadlastele oluline seetõttu, et võimaldab rohkesti andmeid koguda just tavaliste lindude käekäigu kohta, kelle osas piisavas mahus andmeid tihti napib.
Eeloleval suvel on moes originaalsed kehakatted. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma suvemoe kujundamisel.
Eesmärk on enne soojade ilmade saabumist anda soovijaile võimalus soetada omale sobiv kehakate. Kuid kõigepealt saab osaleda uue moehiti loomises ning kujundada ise üks vinge viuaasta särk. Aasta lind 2015 on viu. Viuaasta kohaselt riietatuna on kindlasti mugavam osaleda viuaasta üritustel ja mitte ainult… Iga särgiomanik võib oma kaaslastelt otsekoheselt küsida: Mis on sinu vabandus, et sul uut viusärki pole? Kas tead, et sinu täiuslikust välimusest on puudu vaid viusärk? Kas sa uuest viumoest polegi kuulnud?
Viuaasta särki kandes saab tutvustada viusid otseses mõttes nii linnas kui ka maal. Seega, saab osaleda reaalses sotsiaalmeedias. Ja see ei ole tüütu valimiskampaania.
Eesti Ornitoloogiaühingu viuaasta meeskond on kutsunud appi reklaamtoodete spetsialistid FIFAA-st ja kuulutame koos välja viuaasta särgikujunduse konkursi. Konkursi tingimused on viuaasta konkursside lehel www.eoy.ee/viu/konkurss.
Tutvu tingimustega ja löö kaasa viuaasta särgi kujundamisel!
Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.
Urmas Sellis
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.
Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.
Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.
Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.
Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.
Aarne Tuule,
talvise aialinnuvaatluse koordinaator
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda vähemalt kümnes linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht tuleb ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.
Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on
võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval
kell 16. Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt
www.eoy.ee/taxonomy/term/62.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing
Kumb oli enne – kas kana või muna? Miks vares on laululind? Millega tegelevad ornitoloogid? – Tahad teada? Siis tasub sammud seada Tartu linnuklubi poole.
Tartu Keskkonnahariduse Keskuses alustab tegevust 10-18-aastasi linnusõpru koondav Tartu noorte linnuklubi, millega liitudes on võimalus kogenud juhendajate abil lähemalt tutvust teha meie tiivuliste kaaslaste imelise maailmaga ja õppida tundma linnuelu saladusi. 1-2 korda nädalas toimuvad Linnuklubi kokkusaamised, kus teoreetiliselt ning praktiliselt õpitakse linde tundma välimuse, hääle ja tegevusjälgede järgi, saadakse ülevaade lindude tähtsusest ökosüsteemis, õpitakse kasutama linnumäärajaid ja muud erialakirjandust, vaadatakse temaatilisi filme, tutvutakse kaitsealuste liikidega, õpitakse lindudele soodsate elu- ja pesapaikade loomist. Õppeaasta jooksul viiakse läbi 8 pikemat ekskursiooni, 8 õppekäiku ja 5 koolitust.
Sooviavaldus Linnuklubi tegevusega liitumiseks palutakse saata 10. septembriks 2012 aadressil aire.orula@mail.ee. Selles tuleb lühidalt kirjeldada oma linnuhuvi ja põhjendada Linnuklubiga liitumise soovi. Klubi tegevused on osalejatele tasuta. Tartu noorte linnuklubi käivitamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Projekti partneriks on Eesti Ornitoloogiaühing.
Keskkonnaamet ja ornitoloogiaühing paluvad inimesi külmade saabudes veelinde mitte toita.
Veelindude normaalne käitumine on külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes otsida toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Riho Kinksi sõnul on Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele,” lisas Kinks.
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul pakuvad inimesed lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. „Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel,“ ütles Teet Koitjärv.
November ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.
Allikas: keskkonnaamet.ee
