Norra

Eesti skulptorid vallutavad Norras 21meetrist lumeseina

Norras 5.-8. veebruarini 10. juubelit tähistava ainulaadse Jäämuusika festivali skulptorite tiim tuleb taas Eestist. Tänavu ootab meie kunstnikke ees 21 meetri laiuse ja 4 meetri kõrguse seina skulpturaalne lahendamine.

Juba teist aastat aitavad linnas festivalimeeleolu luua eesti skulptorid Elo Liiv, Marje Mee ja skulptuuritudeng Mari Hiiemäe ning vabatahtliku abilisena Tanel Jaanimäe. Kutse tulla Geilosse festivali lavamiljööd kujundama esitas sündmuse korraldusmeeskond, sest eestlaste 2014. aasta töö “Helide allee” pälvis kiidusõnu nii Geilo linnakülalistelt kui ka meedias üle maailma.

Rahvusvahelise jäämuusika festivali algataja on mainekas impromuusik ja löökpillimängija Terje Isungset, kelle kodulinna Geilosse kogunevad igal aastal jaanuari lõpus-veebruari alguses täiskuu perioodil muusikud ja huvilised üle maailma, et ehitada koos jääst pillid ja anda kolmel õhtul kontserte. Tänavu on kaugeim külaline muusik Mamadou Diabate Burkina Fasost.

Oslo ja Bergeni vahel asuv idülliline suusakuurort Geilo on võõrustanud jääfestivali raames aastate jooksul muusikuid pea igalt kontinendilt, samuti filmigruppe ja ajakirjanikke üle maailma. Külalisi võlub teadmine, et iga hetk sellel festivalil on kordumatu. Muusikuid köidab võimalus improviseerida vaid nende jaoks kohalikust jääst voolitud pillidel.

Tänavune programm on igati esinduslik, sest laval improviseerivad Põhjamaade impromuusika eliiti kuuluvad norrakad Arve Henriksen, Lena Nymark, Trio Mediaeval, Jan Bang ja Helge Norbakken ning kontrabassist Anders Jormin Rootsist. Enamus kontserte toimub linna südames laval, mille välsifassaadi kujundavad Eesti kunstnikud. Traditsiooniliseks laupäeva kesköiseks täiskuu-kontserdiks sõidetakse kõrgele mäkke, kuhu on selleks ehitatud spetsiaalne lava.

Festival on tähelepanuväärne sellegi poolest, et meeskonda kuuluvad inimesed üle maailma ning kogu töö toimub vabatahtlikkuse alusel. Tänavust festivali korraldavad vabatahtlikud USAst, Suurbritanniast, Norrast, Portugalist, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Eestist.

Eestlaste koostöö Terje Isungsetiga algas Tallinnas Euroopa kultuuripealinna aasta raames toona üheks edukamaks eksperimentaalseks improprojektiks hinnatud “Klaasimaailmaga”, kus osalesid Eesti klaasikunstnikud. Ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine muusika loomisel on Isungseti jaoks väga loomulik. Nii köidab teda ka looduslik jää, mis sunnib materjali eluaja järgi tegutsema – instrumendid lubavad tekitada helisid vaid lühikesel perioodil kuni sulamiseni.

Kunstnik Elo Liiv on mitmekülgne skulptor ja pedagoog, kes on õppinud ka Rootsis, Hispaanias ja Soomes ning töötanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna dotsendina. Liiv on ka üks Tallinna Valgusbiennaali eestvedajaid. Tartu Kõrgema Kunstikooli 4. kursuse skulptuuritudeng Mari Hiiemäe on jää ja lumeskulptuure teinud nii Eestis kui ka Kanadas. Skulptor Marje Mee töid on eksponeeritud lisaks Eestile ka Soomes ja Inglismaal, samuti on ta osalenud erinevatel konkurssidel ja Tallinna lumelinna ehitamisel Eesti Kunstiakadeemia grupis.

Eesti kunstnike teost esitletakse ametlikult reedel 6. veebruaril Geilo keskuses.

Eesti ja Norra korteriühistud kaardistavad koostöövõimalusi

Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen.

Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg.

“Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Täna õhtul võib Kassari kiigeplatsil kuulda Shetlandi energeetilist ja traditsioonilist viiulimuusikat Kevin Hendersoni esituses. Teda toetab Norra kitarrist Vidar Skrede.

Portaalile Hiiumaa.ee antud intervjuus märkis Kevin Henderson, et kohtas Vidarit aastaid tagasi Shetlandi Folgi Festivalil. Koos jämmides ning edaspidi veel mitmetel festivalidel kohtudes tekkis väga hea klapp. AAMOS sündis kui Hendersoni ja üht teist Shetlandi viiuldajat kutsuti Norrasse festivalile esinema ning viiuldajad mõtlesid, et oleks tore kui Vidar saaks nendega kitarril ühineda.

Henderson ise tahtis saada muusikuks juba väga noores eas, kuid see tundus talle esialgu kauge unistusena. “Nägin vahel tuntud Shetlandi viiuldajat Aly Bain’i mängimas televisioonis ning unistasin ühel päeval olla sama hea mängija. Traditsioonilist viiulimuusikat tutvustas mulle minu vanaisa, kes oli suur viiulimuusika fänn ning seda tihti kuulas ja ka ise veidike mängis. Nii sain ka mina pisiku ja hakkasin võtma viiuli tunde ning hiljem sain õppida Viiulit juba koolis Shetlandi parima viiuldaja Willie Hunter’i käe all. Ta oli suurepärane õpetaja, kes muutis tunnid väga lõbusaks ning motiveeris viiulit mängima,” meenutas Henderson. Loe edasi: Energeetiline AAMOS viiuldab täna Hiiu Folgil

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest. Lõppsadam tervitas mind udupeene vihmaga. Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus

Viimsis Rannarahva muuseumis on avatud fotonäitus ”Norra. Rannarahva lood”. MTÜ Norra Sõbrad korraldas eelmisel aastal fotokonkursi, kuhu laekus populaarsest reisisihist Norrast kokku 619 fotot – parimad neist on koondatud näituseks.
Konkurss toimus kahes kategoorias – noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üle 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse. Parima noore auhind oli Tensi Reiside kinkekaart Norrasse sõiduks.
Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasik fotoga ”Rannalaste mängud” ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ”Õõvastav vaikus”.
Žüriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Lisaks võitjatele tunnustas žürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jüriado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmaa; noortest Els Kaev, Krister Kasemaa, Taivo Karu.
Näitus on avatud 31. juulini Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3, Pringi küla, Viimsi vald).
Kõiki konkursile saadetud töid saab vaadata: www.norrasobrad.ee/pildid