Silt: liiklusohutus

Facebook kutsub näitama oma kiivreid

Suhtlusportaal Facebook kutsub kampaaniamängus Kiivring kõiki üles näitama oma ägedaid kiivreid.

Spetsiaalselt kampaaniamänguks loodud leheküjel “Eesti mees on surmalõvi” märgitakse, et kiivrikandmise nõue tuleneb seadusest, kuid kiivrit on hea mõte kanda ka seaduseta. Lisatakse, et õnneks on mitmete erinevate vormide ja disainidega kiivreid ning on olukordi, kus oma kiivreid näidata.

Kampaanias osalemiseks tuleb kõigepealt kampaania koduleht endale meeldivaks teha. Seejärel tuleb lasta end kiivriga pildistada ükskõik millises olukorras. Olukord võib olla realistlik, ebaloogiline või koomiline. Edasi tuleb pilt üles laadida Surmalõvi kampaanialehel vastavalt oma kodukohale ning jääda ootama teiste kommentaare ning like.

Iga piirkond annab välja oma  auhinna, mis tähendab, et kokku antakse välja 17 auhinda. Nii võib näiteks Järvamaa kõige toredam kiivrikandja suusatada tasuta Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskuse slaalomirajal ning Valgamaa parim kiivrikandja saab koos kolme sõbraga nautida päeva Otepää seiklusrajal. Läänemaa on oma parimale kiivrikandjale auhinnaks välja pannud iPodshuffle.

Kampaania kestab 4. oktoobrist 7. detsembrini, auhindu hakatakse jagama alates 21. novembrist. Kampaania reeglite ja maakondade auhindadega saab tutvuda siin.

Tartumaal hukkus jalgrattur

Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.

Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.

Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.

Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.

Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.

Pisimopeedide ja mopeedide juhte oodatakse Sõmerpallu kokkutulekule

Sõmerpalu Motoklubi korraldab 12.-14. augustil Sõmerpalus Adrenalin Arenal pisimopeedide ja mopeedide juhtide kokkutuleku. Eelkõige on kokkutulek suunatud just Võru maakonna noortele liiklejatele.

Kokkutuleku-teabepäevade peamiseks eesmärgiks on erinevate töötubade kaudu kujundada noorest
mootorrollerijuhist turvaline, seadust järgiv ja ohte vältiv liikleja, kes oskab arvestada ja olla eeskujuks ka teistele kaasliiklejatele ning tänu sellele vähendada liiklusõnnetuste arvu kaherattaliste mootorsõidukitega.

Registreerida saab ja täpse info leiab www.adrenalinarena.com.

Reet Lulla, Sõmerpalu Motoklubi, telefon: 509 8816, e-post: reet.lulla@adrenalinarena.com

Mai alguses taltsutatakse Põlvas rollereid

6. mail leiab Põlvas aset suurejooneline rolleritaltsutajate paraad. Eesmärk on hoida ära rollerijuhtide süül toimuvaid liiklusõnnetusi ning parandada rollerijuhtide teadlikkust ja  sõiduoskusi.

Plaanis on rollerite paraadsõit läbi linnatänavate. Noortekeskuse ruumides räägitakse teooriast: uuest liiklusseadusest, ohutusest ja turvalisusest liiklemisel, kaitsevarustusest. Toimub viktoriin, mille käigus selgitatakse välja taibukamad ja teadlikumad.

Päev jätkub osavusharjutustega Põlva kultuuri-ja huvikeskuse parklas. Kavas on vigursõit, aeglustussõit ja teised ettevõtmised. Parimaid ootavad auhinnad. Pakutakse kehakinnitust ja mõnusat äraolemist.

Eestvõtja on Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskond. Projektijuht on Pilvi Liivamägi.

Eelregistreerimine meiliaadressil pilvi@politsei.ee või pilleriin@polvalv.ee.

Euroopa parlament soovib mootorratturitele turvalisemat ja rohelisemat sõitu

22. märtsil Euroopa parlamendis  toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.

Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.

EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.

Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.

Mare Haab

Liiklemine kõrvalmaanteedel on endiselt raske

Kõpu teekaamera pilt täna kl 18.01. Foto: Maanteeinfokeskus
Maanteeinfokeskus annab teada, et lumesadu ja tuisk on hakanud Ida- ja Kagu-Eestis tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Probleemsed on jätkuvalt kõrvalmaanteed. Sõidu otstarbekust tuleks igati kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel on tuisuvaale ning nähtavus on piiratud saju ja teel lendleva lume tõttu. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku –5 kraadist kuni –7 kraadini.

Harjumaal on lume ja tuisu tõttu läbimatu Kasispea-Ilumäe maantee. Raskesti läbitav on Viinistu-Pärispea maantee.

Ida-Virumaal on läbimatud tee Tallinn-Narva maanteelt Aa hooldekoduni, juurdepääs on tagatud kõrvalolevate teede kaudu; Kogu-Kalvi tee, ligipääs Kalvisse Aseri kaudu; Järve-Valaste tee, ümbersõit Ontika kaudu; Allküla-Martsa tee, ümbersõit on Toila kaudu; Soodumäe-Moldova-Aa, Moldova karjääri tee ja Varja-Moldova tee.

Kitsendatult läbitav on Saka-Ontika-Toila, Voorepere-Saka, Toila-Voka, Voka-Sillamäe, Lüganuse kalmistu tee, Kõrkküla-Erra ja Aa ranna tee.

Lääne-Virumaal on läbimatud Porkuni-Loksa küla tee, ligipääs Loksa külasse Kullenga ja Väike-Maarja kaudu; Kadrina-Undla tee, ligipääs Undlasse Kadrina-Viitna teelt. Kitsendatult läbitavad on Vilgu-Vinni-Pajusti ja Vilgu-Väike=Maarja tee.

Järva maakonnas on läbimatud Anna-Peetri-Huuksi, Koigi-Köisi ja Seidla- Järva=Jaani maanteed. Raskesti läbitavad on Otiku-Eivere, Väätsa-Nõmme ja Jootme-Koeru maanteed.

Ohutut liiklemist, kuid talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ning laetud mobiiltelefon.

Küsi lähemalt Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Külvi Pärnät virotas massinaga iks nii kipõstõ, ku säädüs lupa. Foto: Uma Leht
«Tulõ Võrolt 100ga, a noorõ mehe iks presvä müüdä nigu sambast, imestäse, et kuis nii vanal iks viil sõita lastas!» muhelõs 85aastanõ Külvi Pärnät (Bernhard Külv) Kanepi vallast Jõgõra küläst Lopi talost. A lastas, ja juhilua pääl om kirän, et nikani ku aastani 2015. Kae sõs!

Pärnäti moro pääl sais kogoni kats massinat: 2000. aastaga Škoda ja 2001. aastaga Lada 08. Ku tä Vinne massinaga sõit, sõs tükütäs esieränis müüdä sõitma. «A tuu võtt kah sada sisse ja viil rohkõmbki ku tahat!» lüü korgõn iän mehe ainukõnõ silm helkämä nigu poiskõsõl.

Muido sõit Pärnät iks «vällämaa» massinaga, a ku midägi puru lätt, sis piät tõnõ kõrraga võtta olõma. «Ku mul autot ei olõssi ja sõita es lubatasi, sis ma siin ellä es saasi,» seletäs Pärnät. «Kohe ma lää: bussi kõik omma är likvideeritü!» Egä nädäli käü tä Võrolõ süvvä otsma: sääl om puutõ rohkõmb.

«Avariid ei olõ tennü ja viinaga vahelõ ei olõ jäänü!» om Pärnät uhkõ. 40aastadsõn autojuhikarjäärin om täl õnnõ kats kõrda kõrravalvjidõga tegemist olnu. Tuudki Vinne aol. Pihkvan sai tä ütskõrd mulgu talongi: sõitsõ kõlladsõ tulõga üle risttii, ku miilits oll’ säläga. Sõs käänd’ miilits ümbre ja foorist paistu joba verrev.

Tõnõ pahandus oll’ kah Pihkvast tullõn, ku Pärnät tahtsõ lõunas kodo jõuda ja uma 07ga väega marutama tükse. «Sääl, kon Luhamaa päält tulõ är käändä, oll’ mul 140 seen, 105 pääle sai mõõtmisõ aos är,» seletäs tä.

Loe edasi: 85aastanõ üte silmäga autojuht olõ-i üttegi avariid tennü

Liiklusrahu lepe kutsub liiklusreegleid järgima

Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.

Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.

Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.

Vaata klippi!

[youtube d43cCI-9Gso 640 385]

Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Anti Allas,
Võrumaa arendusjuht

Viimastel aastakümnetel oleme märganud tee-ehituses tohutut arengut, ent uue tee ja liiklejate elude kaitsmise seostest ei ole palju räägitud. Järjekordset kurba liiklusuudist lugedes tundub pigem vastupidi.

Eestis osatakse ehitada juba päris siledaid teid ning mustkatte on saanud paljud needki teelõigud, mida ei oleks julgenud isegi loota. Tööpuudust tee-ehituses ei paista, jätkuks vaid raha, sest paljud inimesed peavad endiselt läbima oma kodust kümneid kilomeetreid tolmavaid ja aukus kruusateid, enne kui vähegi siledamale teele pääsevad.

Igapäevase autokasutajana jälgin ja võrdlen huviga, kas ja kuidas uued siledamad teed liiklejate elusid kaitsevad. Meedias ei kuule just sageli mõttevahetust teemal – vallatud kurvid, ohtlikud sirged. Loe edasi: Vallatud kurvid, ohtlikud sirged