Silt: liha

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

lihamärgisPõllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Lambaliha kaob lettidelt

Lambaid varsti enam Eestis ei näe

Seoses lambapidamisnõuete muutusega kaob lähiajal Eesti poelettidelt lambaliha. Euroopa Liidu poolt paika pandud elustandarditest lähtuvalt tohib Eesti suurusel maa-alal elada maksimaalselt kümme lammast.

Lambapidaja Olle Oina sõnul tähendab see seda, et suur osa lambaid saadetakse Venemaale ja Poola, kus neil on lahedamad elamistingimused. Millal ja mismoodi lammaste transport täpselt toimuma hakkab, ei osanud Oina veel öelda. Küll aga on juba hakatud kirja panema Eestis elavate lammaste arvu. Selleks moodustas Põllumajandusministeerium spetsiaalse komisjoni, kes käib läbi kõik talude laudad ning loeb lambad üle. Kümme Eestisse jäävat lammast valitakse välja pärast põhjalikke teste.

Lisaks lihale ähvardab Eestit ka villadefitsiit. Villakoguja Taimi Pehme märkis, et tõenäoliselt tuleb puudus kätte just valgest villast. Pruuni ja musta villa peaks veel mõnda aega jätkuma. See tähendab, et inimesed, kes soovivad endale valgeid kampsuneid, mütse ja salle, peaksid kiirustama. Pehme tõdes, et ei saa Euroopa Liidu elamistingimuste nõudest aru, sest häid lambaid mahub ühte lauta palju.

Loomakaitsja Lemmi Lammi rõõmustas aga otsuse üle anda lammastele rohkem ruumi. “Ma ei kanna kunagi seljas midagi, mis on pärit elusa olendi küljest,” kinnitas Lammi. Loomakaitsja kutsus kõiki eestlasi üles korraldama lammastele vägeva ärasaatmispeo koos tantsu, tralli ja grilliga.

Liivimaa Lihaveis kutsub veiseliha sööma

Rohumaal kasvatatud veiseliha propageerimisega tegelev MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides veiseliha tutvustava Veiselihakuu. Tartu restoranid on kujundanud oma nägemuse veiseliharoast, pakkudes erinevatest veise tükkidest roogasid.

Veiseliha tooteid on eri hinnaklassides ja nad on altid mitmekesistele valmistusviisidele. Samuti tahab Liivimaa Lihaveis tõsta tarbija teadlikkust
heast rohumaa veiselihast.

Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha
propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. Liivimaa Lihaveisel on 11 liiget.