kultuuriprogramm

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Eesti kultuuriprogramm Grüne Woche saab viimast lihvi

Vähem kui kahe kuu pärast avab Eesti partnerriigina maailma ühe suurima toidu- ja põllumajandusmessi Grüne Woche. Täna anti Pärnu Kontserdimajas lavastaja Teet Kase juhtimisel viimast lihvi kultuuriprogrammile, millega mess 16. jaanuaril avatakse.

“Läheme Eestit tutvustama Euroopa suurimale tarbijaturule, 80 miljoni elanikuga Saksamaale. Suur potentsiaal on meie toidutoodangul, aga ka Eestil kui atraktiivsel maaturismi sihtkohal,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Pingutame, et Eesti köök ja kultuur oleksid Saksamaal tuntud ning meie toodang oleks Saksamaal senisest enam esindatud.

Messi avatseremoonia ja kultuuriprogramm annab võimaluse tutvustada Eestit ühekorraga kuni 5000 Euroopa põllumajanduse- ja toidutootmise võtmeisikule, teiste seas messil esindatud riikide ministritele ja diplomaatilistele delegatsioonidele, toiduainetööstuse ja põllumeeste liitude kõrgetele esindajatele ning ajakirjanikele. Avatseremoonia kultuuriprogrammi lavastab Teet Kask, sellele järgneva vastuvõtu menüü paneb kokku Eesti Peakokkade Ühendus.

“Eesti võimalus enda tutvustamiseks on kaunis loodus ja sellele pühendame ka Grüne Woche kultuuriprogrammi,” ütles lavastaja Teet Kask. “Lavale aitavad meil selle tuua Zetod, Estonian Voices, UMA, torupillimängijad Sandra Sillamaa ja Kätlin Jaago ning lummav visuaalne lahendus Eesti loodusest.”

Eesti on oma stendiga Grüne Wochel osalenud 1993. aastast ning 2014. aastal on Eesti messi partnermaaks esimesena Balti ja Skandinaavia riikidest.

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse alates 1926. aastast. Ligi 115 000 m2 laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Eelmisel aastal külastasid Grüne Wochet 80 riigi põllumajandusministrid ning Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Pärnumaal saab näha Eesti raskeveohobuste paremikku

Sauga vallas Kiisa külas Nurmenuku talus näeb kahel päeval paremaid eesti raskeveohobuseid, üritus XIX Eesti raskeveohobuse päev toob kohale 35 seda tõugu hobust üle Eesti, osalejaid on Soomestki.

Nurmenuku talu perenaise Viktoria Kaasiku sõnade järgi vältab eelolev üritus esimest korda kaks päeva, tinginud on selle esitlemisele tulevate hobuste arvukus. “Tulevad ju kohale hobused üle Eesti ja Soomest. Eks see kõik näita, et tõug, mis 12 aastat tagasi, kui asusin neid hobuseid kasvatama, on kriitilisest olukorrast välja tulemas ja kogub järjest populaarsust. Kasvavat populaarsust näitab seegi, et ürituse avab meie pikaajalise koostööpartneri Sauga valla vallavanem Priit Ruut,” sõnas Kaasik.

Kaasik selgitas, et ürituse esimene päev on rohkem tööpäev, kui hindamiskomisjon vaatab üle esitletavad hobused. Hinnatakse nii noori kui ka vanemaid täkke ja märasid. “See on raske päev ja see pakub huvi eelkõige hobuste kasvatajatele, aretajatele, aga ka neile, kes seda tõugu hobust soovivad tulevikus omandada. Kuuleb ju komisjonilt, millised on näiteks müügis oleva hobuse head ja vead,” sõnas Kaasik.

Laupäev seevastu on meelelahutuslikum: autasustatakse parimaid täkke ja märasid ning näidatakse, milleks raskeveohobused võimelised on.

“Demonstreerime rakendite vigursõitu, raskeveohobuse võimekust ratsaspordi koolisõidus, traditsiooniliselt on publikumagnetiks olnud sellelgi korral toimuv raskeveohobuste maksimaalveovõistlus. Kõike seda teeme selleks, et veel kord tutvustada raskeveohobuse mitmekülgsust. See ei ole Tori hobune, see on raskeveohobune,” rääkis Kaasik.

Sissepääs üritusele on tasuta, muusikat teevad ansamblid Nõianeitsid ja Pernava, avatud on minizoo, kohapeal on toitlustamine.

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Hiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Lõuna-Eesti käsitöömeistrid ja kultuuriansamblid vallutavad Tallinna

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet koostöös Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismiga kutsub kõiki 10.-12. augustil Tallinna Raekoja platsile osa võtma sündmusest “Ava lava, Tallinn”. Üritustesarja raames on kutsutud Tallinnale juba külla Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti regioonid ning nüüd on käes Lõuna-Eesti kord.

Sihtasutus Lõuna-Eesti Turismi koordineerimisel tutvustavad Tallinnas Lõuna-Eesti kohalikud kultuurikollektiivid regiooni turismiatraktsioone, käsitöö- ja tarbekunsti, toidukultuuri, turismivaldkonnas tegutsevaid ettevõtteid ja nende tooteid ning teenuseid. 10. – 12. augustil toimub Raekoja platsil ka suvine laat, milles osaleb umbes 50 Lõuna-Eesti
kaubitsejat ning kaasa saab lüüa viltimise-, sepistamise-, puutöö- ja teistes töötubades. Harju tänava haljasalal saab 31.augustini vaadata Arne Maasiku fotonäitust “Eesti aerofotod”.

Üritust saadab kultuurikollektiivide kahepäevane programm Raekoja platsil, näiteks esineb 10. augustil ansambel Ummamuudu, kelle “Kõnõtraat” oli Eesti edetabelite tipus juba 1994. aastal ja kes tuleb taas kokku just selleks korraks.

“Ava lava, Tallinn” üritustesari kutsub osalema ka loosimängus. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 12 põnevat auhinda, mille on välja pannud Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Lõuna-Eesti ettevõtjad. Lähemat infot loosimängu ja ürituse kohta leiab siit.

Pärnus Steineri aias tuleb nädalavahetusel taluturg

Laupäeval, 10. septembril toimub Pärnus Steineri aias taluturg, mille seekordne teema on seened.

Merike Palginõmm keskkonnaametist korraldab kell 12.30 seeneteemalise õpitoa. Kohapealt saab osta kaasa seenehoidiseid ja ka kuivatatud seeni.

Kultuuriprogrammi pakub sel korral Gabriele moe- ja tantsukool. Seenelkäijad saavad esinejatelt ka omale tantsuliigutusi noppida.

Olemas ka kõik muu hää, mis alati taluturul on olnud: vabajooksukanade munad, mahepiimatooted, suitsukala, saunasuitsuliha, erinevad meesegud, kodused juuretisega leivad ja karaskid, kitsepiimajuustud, mahlad, juur- ja köögiviljad, jahud, moosid ja hoidised, tatar ja tatrajahud, ürdisegud…

Taluturg toimub Steineri ikka aias kella 10-14.

Lisaks toimuvad meisterdamistoad nii suurele kui ka väikesele, ja seda nii värskes õhus kui ka Maarja-Magdaleena Gildi majas (Uus 5).

NB! Steineri aed asub Pühavaimu 8, Pärnu kunstide maja vastas.

Kõik sepad on taas oodatud Roosna-Allikule

5.-6. augustil toimuvad Roosna-Alliku vallas Kaarukal VI seppade päevad.

Huvilised saavad kahe päeva jooksul aimu sepatööst ja võivad ka ise kätt proovida. Müügil on sepised.

Kaasa lööma on oodatud kõik sepad: ka pottsepad, puussepad, kullassepad jne.

Seppade päevad, avatakse reedel, 5. augustil kell 10. Seejärel pääseb ka õpitubadesse uudistama.Päev lõpetatakse elava muusika ja ühislaulmisega.

Laupäeval, 6. augustil töötavad õpitoad kella 10–14. Seejärel algab kultuuriprogramm, millesse mahub nii teatrit kui ka pillilugusid.Päeva korraldab MTÜ Eestimaa Sepad.

Rohkem infot: www.jarva.ee.