kontroll

Päästeamet kontrollib märtsis kodudes tuleohutust

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.

Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.

Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.

Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.

Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.

Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.

Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.

Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus