Eestis kasutati möödunud aastal üks miljard kuupmeetrit vett, millest 67 protsenti moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt. Keskkonnaagentuuri koostatud 2021. aasta veekasutuse koondaruandest selgub, et võrreldes eelmise aastaga on veevõtu maht suurenenud 14 protsenti.
Loe edasi: VEE TARBIMINE ON EESTIS KASVANUD
Täpselt aasta tagasi, 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes. Sellest päevast alates on tagatud värsked ilmaandmed kogu Eesti kohta.
Loe edasi: EESTI ESIMENE RIIKLIK ILMAÄPP SAI AASTASEKS
Keskkonnaagentuuri teatel on tänavu tuvastatud 96 lendorava asustatud elupaika, millest 14 on uued. Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti andmetel on kokku registrisse kantud lendorava leiukohti Eestis 162, elutegevust on sel aastal tuvastatud 96 kohas.
Loe edasi: AASTAGA MÄRGATUD 14 UUT LENDORAVA ASUKOHTA
Euroopa Komisjon kuulutas välja Natura 2000 võrgustiku loomise 30. aastapäeva puhul kuuendat korda jagatava Natura 2000 auhinna finalistid. 21 finalisti on valitud 40 taotluse hulgast. Finalistid on pärit kolmeteistkümnest ELi liikmesriigist ning Eestit esindab Keskkonnaagentuuri poolt esitatud “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” projekt, mille raames lammutati Sindi pais ning loodi tehiskärestik.
Loe edasi: SINDI TEHISKÄRESTIK NATURA 2000 AUHINDADE FINAALIS
Viimastel kuudel oleme väga paljudes Eestimaa paikades näinud võimsat virmaliste vaatemängu. Uurisime meie sünoptikult Kairo Kiitsakult, kuidas tekivad virmalised, millal on võimalus neid näha ja miks just viimasel ajal on põhjavalgusest saanud meie jaoks sage “külaline”. Kairo hobifotograafina on ka ise väga palju virmalisi pildistanud.
Loe edasi: MIKS VIRMALISED VIIMASEL AJAL EESTIT SAGELI „KÜLASTAVAD”?