Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Christel Rose Bachmann kirjeldab üheksat Eestis elavat kärplast (kärp, nirk, metstuhkur, metsnugis, kivinugis, naarits, mink, mäger ja saarmas).
Loe edasi: KESKKONNAAGENTUURI BLOGIS TUTVUSTATAKSE KÄRPLASI VAATLUSANDMETE KOGUMISEKS
Keskkonnaagentuuris ja Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et saabunud soojade ja kuivade ilmade püsimisel võib üraskite teine põlvkond kooruda juba juuni keskel. Seega palutakse metsaomanikel tõrjega jätkata.
Loe edasi: KUUSE-KOOREÜRASKI TEISE PÕLVKONNA TULEKUL
Alates tänasest võib Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee jälgida operatiivselt Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest 9 kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Loe edasi: PEIPSILT SAAB JÄLLE ILMA- JA LAINETEAVET
Keskkonnaagentuur kutsub viiendat aastat kõiki konnapulmas! Soojem õhutemperatuur ajab liikvele kahepaiksed, kes väljuvad tasapisi oma talvituskohtadest. 15. aprillist 30. juunini saab teha Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu vaatluseid kahepaiksete sigimisveekogude kohta.
Loe edasi: VABATAHTLIKKE KUTSUTAKSE KONNAPULMA
Keskkonnaagentuuri teatel toob lõunast lähenev aktiivne madalrõhuala 12. detsembriks endaga kaasa rasked ilmaolud. Oodata on tugevat lumesadu, tuult ja tuisku. Kogu Eestile väljastati 2. taseme (oranž) hoiatus. Võimaluse korral soovitatakse ära jätta pikemad sõidud! Valmis tuleb olla elektri- ja veekatkestusteks.
Loe edasi: TERVES RIIGIS ON VÄLJASTATUD TEISE TASEME ILMAHOIATUS
Keskkonnaagentuuri teatel loendati tänavu Eesti rannikumeres rekordiliselt 6031 hallhüljest. See on kõrgeim tulemus alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud.
Loe edasi: EESTIS LOENDATI REKORDILISELT HALLHÜLGEID
Eestis kasutati möödunud aastal üks miljard kuupmeetrit vett, millest 67 protsenti moodustab elektrijaamade jahutusveevõtt. Keskkonnaagentuuri koostatud 2021. aasta veekasutuse koondaruandest selgub, et võrreldes eelmise aastaga on veevõtu maht suurenenud 14 protsenti.
Loe edasi: VEE TARBIMINE ON EESTIS KASVANUD
Täpselt aasta tagasi, 4. augustil tuli Keskkonnaagentuur välja esimese riikliku ilmaäpiga, et pakkuda mugavat ja usaldusväärset ilmainfot nutiseadmes. Sellest päevast alates on tagatud värsked ilmaandmed kogu Eesti kohta.
Loe edasi: EESTI ESIMENE RIIKLIK ILMAÄPP SAI AASTASEKS
Keskkonnaagentuuri teatel on tänavu tuvastatud 96 lendorava asustatud elupaika, millest 14 on uued. Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti andmetel on kokku registrisse kantud lendorava leiukohti Eestis 162, elutegevust on sel aastal tuvastatud 96 kohas.
Loe edasi: AASTAGA MÄRGATUD 14 UUT LENDORAVA ASUKOHTA
Euroopa Komisjon kuulutas välja Natura 2000 võrgustiku loomise 30. aastapäeva puhul kuuendat korda jagatava Natura 2000 auhinna finalistid. 21 finalisti on valitud 40 taotluse hulgast. Finalistid on pärit kolmeteistkümnest ELi liikmesriigist ning Eestit esindab Keskkonnaagentuuri poolt esitatud “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” projekt, mille raames lammutati Sindi pais ning loodi tehiskärestik.
Loe edasi: SINDI TEHISKÄRESTIK NATURA 2000 AUHINDADE FINAALIS
Viimastel kuudel oleme väga paljudes Eestimaa paikades näinud võimsat virmaliste vaatemängu. Uurisime meie sünoptikult Kairo Kiitsakult, kuidas tekivad virmalised, millal on võimalus neid näha ja miks just viimasel ajal on põhjavalgusest saanud meie jaoks sage “külaline”. Kairo hobifotograafina on ka ise väga palju virmalisi pildistanud.
Loe edasi: MIKS VIRMALISED VIIMASEL AJAL EESTIT SAGELI „KÜLASTAVAD”?