Anneta vanu asju Karula rahvuspargi keskuse näituse jaoks

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee
Karula rahvuspargi keskuse aita luuakse etnograafiline ekspositsioon, mille eesmärk on näidata omadele siinse piirkonna eripärasid, tutvustada neid külalisele ja aidata noortel mõista siinset eluolu 20. sajandi alguses.

Näitus räägib tolleaegsest toidust ja selle säilitamise viisidest, naiste käsitööst villa kraasimisest lõnga värvimiseni, talutöödest ja siinsetest kommetest. Ekspositsioon saab valmis aprillis 2013. Soovime, et ekspositsioon saaks võimalikult Karula kihelkonna keskne ja seega on oluline, et võimalikult paljud eksponeeritavad esemed oleksid pärit just meie kihelkonnast.

Kõige selle tutvustamiseks läheb tarvis erinevat vanakraami alates kuusejuurtest punutud jahumatist kuni riidekirstuni, margapuust Wabariigiaegsete kodundusajakirjadeni, käsikraasidest mahlapressini. Kui sul on vanu esemeid, mis olnud kasutusel möödunud sajandi alguses, kuid nüüd kasutuset väljas, siis kaalu palun võimalust anda need ekpositsiooni täiendamise heaks! Samuti oleme väga huvitatud koopiate tegemisest siinse piirkonna vanadest fotodest, millel jäädvustatud talusid, maastikke, inimesi, töötegemist või teisi tegemisi.

Kui sulle tundub, et saad aidata, siis võta palun ühendust: Margus Palolill 5559 7126 palolillele@gmail.com või Mats Meriste 5341 7460 mats@khy.ee

Allikas: Mari Kaisel, MTÜ Vanaajamaja

ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha

Täna, 27. aprillil kell 17.00 tähistatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) maride rahvuspüha – mari sangari päeva.

Lühidalt räägitakse Mari sangari päevast, tutvustatakse rahvuspüha ajalugu ja tähendust, vaadatakse etnograafilist dokumentaalfilmi mari rahvustraditsioonidest, tervitama tuleb Tartu mari doktorantide ansambel ning kuulata saab loodemaride rahvamuusikat ansamblilt Peledõš.

Venemaal Kirovi oblastis Vjatskije Poljanõ linnas tegutsev ansambel Peledõš (Lilleke) esitab autentset loodemaride folkloori Malmõži piirkonnast. Kuna selles kandis elab palju tatarlasi, siis on ka muusikas tuntavad tatari mõjud. Ansambel on 10-liikmeline, laule saadavad lõõtspillid ja trummid.

Etnograafiline dokumentaalfilm „Hiiepuu vägi“ räägib Kirovi oblastis elavatest marilastest. Hiiepuu nagu ka hiis on soome-ugri rahvaste jaoks vaimne märk, millesse on kätketud eriline pühadus. Teatud mõttes kehastab hiiepuu hõimurahvaid endid. Kui õpime tundma hiiepuid, saame midagi olulist teada ka enda kohta. Filmi kommenteerib selle autor režissöör Aleksei Aleksejev. Loe edasi: ERMis tähistatakse täna maride rahvuspüha