Illustreerivpilt Balti ühtsusest. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Balti keti 35. aastapäeva tähistamiseks teeb Läti rahvuslik lennufirma airBaltic üleskutse osaleda hääletusvõistlusel, et leida oma Airbus A220-300 lennukipargi lennukitele Läti, Eesti ja Leedu linnade nimed. Kokku saab nime 48 lennukit, millest igat Balti riiki esindab võrdselt 16 linna.
Loe edasi: AIR BALTIKU LENNUKITELE VALITAKSE BALTIMAADE LINNADE NIMED
Kolme Balti riigi lippudega ehitud autoga sõidutas Vidmantas Dobrovolskast Eestis Juhan Änilane. Peatus Valtu spordimaja juures. Foto erakogust
Juhan Änilane, spordiaktivist
Heino Laiapea, ajakirjanik
23.-26. augustil toimuv 33. Balti keti teatejooks Vilnius-Riia-Tallinn jõuab 25. augusti õhtul Valtu spordimajja. Esmakordselt kulgeb teatejooks mööda Balti keti ajaloolist teed. Eestis seega Lilli, Karksi- Nuia, Viljandi, Türi ja Rapla kaudu Tallinna.
Loe edasi: BALTI KETI TEATEJOOKS VAJAB EESTLASTE TOETUSTArvamus
Mälestusplaat Pärnus Aisa 39 hoonel (avatud 26.10.2014) tähistab 1989. a 15. juulil peetud Eesti, Läti ja Leedu Rahvarinde esindajate kohtumisel vastu võetud otsust Balti keti toimumise kohta.
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Heino Laiapea, ajakirjanik
Mullu kutsusin Viljandi valla Paistu spordiveterani Juhan Änilase osalema traditsioonilisel Balti keti teatejooksul, et viia Eesti lipp Toompea platsile. Aastaid polnud eestlased sellel jooksul osalenud ning meie riigilipu tõid kohale Läti ja Leedu harrastusjooksjad.
Loe edasi: EESTI (RIIK) EI HOOLI BALTI KETIST
1989. aasta ajalooliste sündmuste jäädvustamiseks on Euroopa digitaalne raamatukogu avanud veebirakenduse, mille kaudu oodatakse inimesi jagama mälestusi, lugusid, fotosid, videoid jm
Virtuaalset Balti ketti saab täiendada siit, märkides kaardile oma asukoha Balti keti ajal ning lisades teksti-, pildi-, heli- või videofaile.
Nüüd näeb Europeana portaalist ka üle 100 dokumendi, mälestuseseme ja foto, mis toodi või tehti 2013. aasta augustis Rahvusraamatukogu ja Ajaloomuuseumi koostöös toimunud Europeana 1989 kogumispäevadel.
Europeana 1989 projektis osaleb seitse riiki: Poola, Leedu, Läti, Eesti, Tšehhi, Saksamaa ja Ungari, kelle digitaalne panus on kättesaadav siin ning helisalvestised siin .
Europeana (europeana.eu) on üleeuroopaline digitaalne raamatukogu, mis alates 2008. aastast on enam kui 2200 organisatsiooni abiga teinud kättesaadavaks u. 30 miljonit digiteeritud kultuuriobjekti, andes võimaluse otsimootori ja virtuaalsete näituste kaudu uurida Euroopa kultuuri- ja intellektuaalset pärandit.
Eestist on Europeanasse panustanud kokku u. 70 000 objektiga Rahvusraamatukogu, Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Eesti Rahva Muuseum ja teised muuseumid, Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali “Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud ja palju muud.
