Laupäeval, 30. aprillil toimub Sibulatee kalapuhvetite päev. Kui sügisene puhvetitepäev Sibulateel keskendub aiasaadustele ja loomulikult kohalikule sibulale, siis nüüd peab iga avatava puhveti menüüs vähemalt üks pearoog olema Peipsi kalast.
Loe edasi: LAUPÄEVASEL SIBULATEE PUHVETIPÄEVAL ASUB AUKOHALE PEIPSI KALA
Peipsimaa Külastuskeskus Kolkjas, Sibulateel, kutsub täna alates kella ühest lapsi ja peresid Rääbu päevale.
Loe edasi: PEIPSIMAA KÜLASTUSKESKUS KOLKJAS KUTSUB SIBULATEEL RÄÄBU PÄEVALE
Selle aasta kõige erilisem jõulupuu asub Sibulateel, Kolkjas ning on loodud tõukekelkudest. Kelgujalaste pidi tüve külge kinnitatud kelgud on kusjuures kelgutatavad ka pärast jõule, seega on tegemist taaskasutatava jõulupuuga.
Loe edasi: SIBULATEEL KOHTAB TÕUKEKELKUDEST JÕULUPUUD16.septembril toimub taas Sibulatee puhvetite päev. Oma kodu väravad, uksed ja hoovid avavad kakskümmend kuus siin piirkonnas elavat ja toimetavat pere. Oodatakse külalisi, kellele meeldivad kodused ja kohalikust toorainest valmistatud road ning kes soovivad ka talvevarusid soetada.
Puhvetite päeva peakorraldaja, MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe: “Sibulatee puhvetite päev sai inspiratsiooni Eesti mitmetes piirkondades suviti toimuvatest kohvikupäevadest. Sibulatee võrgustiku liikmed soovisid kogukonda aktiveerivat ning siia rohkem külastajaid toovat päeva korraldada justnimelt sügisel, sest valminud on siis kõik aedviljad, purgis on marjad ja seened ning muidugi on Kolkja-Kasepää-Varnja külatänavad palistatud kuulsa peipsi sibula müüjatest. Samal päeval toimub ka Varnja sibulalaat.”
Eesti toidu kuu ajal toimuval sündmusel on siinsed kakskümmend kuus puhvetit laiali pillutatud terve Sibulatee piirkonnas. Samas on näiteks Nina külas pea et külg-külje kõrval kolm puhvetit. Kaugemad avatud õued asuvad Välgis või hoopiski Torilas. Päris mitmed puhvetid asuvad otse Peipsi järve kaldal.
Sel nädalavahetusel avavad Sibulatee ettevõtjad oma uksed kõigile huvilistele. Keset Peipsimaad lüüakse suvi käima ning igaühel on võimalus proovida elu Peipsi kalda elanikuna: seda nii vene vanausulise, eesti talupoja kui ka väärika baltisakslasena. Sibulatee hooaja avamissündmused kulgevad läbi kahe päeva ning on suures osas prii sissepääsuga.
Sibulatee võrgustiku eestvedaja Liis Pärtelpoeg sõnas, et hooaja avasündmust korraldab Sibulatee võrgustik esimest korda. „Siinsed turismiettevõtjad on kokku pannud huvitava ja hariva programmi, mis pakub nautimisrõõmu nii suurtele kui väikestele. See on hea näide koostegutsemisest ühise eesmärgi nimel“.
Laupäeval, 25. mail näitavad end lähemalt siinsest kolmest kultuurist kaks: eesti talupoja-kultuur ja vene vanausulised. Päeva juhatab sisse Liivi muuseum näidendi, ringmängude ja hea äraolemisega. Vanausuliste kultuuriga saab tutvuda Kolkja muuseumis ning Varnjas, kus parimad kohalikud kokad panevad end proovile ja selgub Peipsimaa suussulavaima sibulapiruka küpsetaja. Kolkjas toimub orienteerumismäng, Kostja sibulatalu tutvustab sibulakasvatust, Kallastel saab koos giidiga linna avastada ning õhtu lõpetab pidu Sepikoja trahteris Alatskivil.
Peale kosutavat und Sibulateel saab nädalavahetust jätkata Alatskivil, kus suursugune loss kutsub tutvuma baltisaksa jälgedega: lossipreilide saatel toimuvad giidiprogrammid, käsitöötubades saab valmistada endale suveniiri, lossi restoranil on kohaliku toidu eripakkumine. Huvilised saavad lossipargis lisaks mõnusale piknikule ja jalutuskäigule proovida ka lendavate taldrikute pessa viskamist ehk kettagolfi. Avatud on Alatskivi loodusekeskus ning Sibulatee baltsisaksa kultuuripäeva lõpetab Laura Põldvere ja Raivo Tafenau kontsert Alatskivi lossis.
Sibulatee piirkonna laste joonistusvõistlus „Minu elu Sibulateel“ on avatud alates laupäevast Alatskivi lossis. Samuti selguvad parimad pildid ning parimad joonistajad.
Lisainfo: www.sibulatee.ee
Sibulatee on siiruviiruline piirkond Peipsi järve ääres ning Sibulatee võrgustikku kuulub hetkel 16 turismiteenuset pakkuvat ettevõtet. Sibulatee hooaja avasündmust toetab LEADER programm.
Pühapäeval Peipsi-äärses Kolkja külas peetud rahvusvahelisel tõukelelguvõistlusel “Kolkja kelk 2013” saavutas esikoha Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli õpilane Marvin Must. Traditsiooniks saanud kelgutamisevõistlus oli tänavu märksa osalejaterohkem kui eelnevatel aastatel.
Tõukekelguvõistlusel “Kolkja kelk” kihutati võidu külatänaval 800 meetri pikkusel teelõigul. Esimesena jõudis finišisse Alatskivi keskkooli 8. klassi õpilane Marvin Must, kes märkis, et võistlusele tuli ta ennekõike värskes õhus eredaid ja toredaid elamusi saama. Marvin võitis auhinnaks kalastamise Peipsi järve jääl instruktori juhendamisel ja koos vajaliku varustusega. Kalapüügi korraldab kelgutamisvõistluse üks toetajaid OÜ Peipsile.
“Osalejate arv kasvab tõukelelguvõistlusel iga aastaga ning tänavu oli võistlejaid juba üle 100. Kuigi pakume võimalust kelkusid kohapeal laenata, tuleb järjest rohkem inimesi kohale oma kelkudega,” ütles
sündmuse üks korraldajaid, MTÜ Peipsimaa Külastuskeskus projektijuht Kairi Güsson. “Rahvalikul võistlusel lööb ikka kaasa kelgutajaid välisriikidest. Nii on alati kohal olnud Hispaania meeskond, mille liikmed kelgutasid tänavu kaotoliku mungakostüümides.”
Tartumaa maavanem Reno Laidre ütles, et tõukelgupäev “Kolkja kelk” on üldse Eesti kõige kõvem kaubamärk kelgutamise alal. “Kunagi Peipsi-äärsetes külades igapäevane talvine liikumisviis tõukekelkudega on taas populaarsust koguma hakanud. Inimesed paigaldavad kelkudele alla suuskasid ja täiendavad neid ka muud moodi, mis võimaldab kelkudega sõitmist nii lumel kui jääl,” lausus Laidre.
Jaan Lukas
Pühapäeval, 3. veebruaril 2013 toimub Peipsiääre vallas Kolkja külas neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev Kolkja Kelk 2013.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12.00. 800 meetri pikkusel distantsil saab jõudu toitlustuspunktist. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga auhinna.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13.00. Mõõtu võtavad neljaliikmelised võistkonnad, kogudistants on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad.
Rahvasõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Eelregistreerimisel saab korraldajatelt kelgu 3 euro eest laenutada. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele kohapeal olemas.
Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa Külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja) juures. Loe edasi: Kolkjas peetakse pühapäeval tõukekelgupäeva
Vanausuliste külas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 3. veebruaril neljas rahvusvaheline tõukekelgupäev “Kolkja Kelk 2013″.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab 12. Piki Kolkja külatänavaid sõidetakse 800 meetrit üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja aga võitjale väärilise auhinna.
Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga. Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt laenata eelregistreerimise kaudu (3 eur/tk nii istmega kui ka istmeta kelk).
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Üksteisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks on ühesugune tõukekelk kõikidele meeskondadele olemas kohapeal. Kõik finišeerujad saavad medali eduka osalemise eest, võitja-meeskonna liikmed aga võitjale väärilised auhinnad. Loe edasi: Taas on tulekul tõukekelgupäev “Kolkja kelk”
Tõukekelgupealinnas Kolkjas, kus talvisel ajal põlvest põlve on sõidetud tõukekelkudega, toimub pühapäeval, 5. veebruaril kolmas tõukekelgupäev ‘Kolkja Kelk 2012’.
Tõukekelgusõit ühisstardist algab kell 12. Piki Kolkja külatänavaid (800 m) sõidetakse üksteisega sõbralikult võidu. Pikal distantsil saab jõudu toitlustuspunktist, kus komme jagatakse. Tõukekelgusõidule oodatakse kõiki oma uue või vana kelguga! Kui seda siiski ei ole, saab selle korraldajatelt broneerida eelregistreerimisel.
Meeskondlik tõukekelgu teatevõistlus algab kell 13. Ükst
eisega võtavad mõõtu neljaliikmelised võistkonnad. Meeleoluka võistluse kogudistantsiks on 1 km (4 x 250 m). Teatevõistlus jaguneb eelsõitudeks ja finaaliks, kuhu pääsevad eelsõitude kiiremad. Meeskondlikuks teatevõistluseks saab tõukekelgu kohapealt.
Tõukekelgusõidu ja teatevõistluse start ja finiš on Peipsimaa külastuskeskuse (Suur tee 25, Kolkja küla, Peipsiääre vald, Tartumaa) juures. Kõik finišeerija
d saavad medali eduka osalemise eest. Sõitude võitjaid (meeste, naiste, poiste ja tüdrkute arvestuses) ootavad väärikad auhinnad ning lohutusuhinnad kõige pisematele.
Eriauhinnad jagatakse tõukekelkude omanikele järgmistes kategooriates: rahva lemmik disainkelk, rahva lemmik vana kelk.
Tõukekelguvõistlusi kommenteerib ja hoiab ohjes Ivar Jurtšenko. Tantsumuusikat mängib DJ Rändur Rääbis. Kontserdikavaga astub üles folklooriansambel Suprjadki. Kohapeal saavad pealtvaatajad osta lõkkepannkooke ja lõkkesuppi Samovaride teemajakestest.
Alates kella 11 on avatud Kolkja vanausuliste muuseum (võistluskohast ~ 900 m).
Registreerimise ja osavõtumaksu kohta leiab infot siit.
MTÜ Piiri Peal korraldab koolitusi projekti ”Peipsimaa külastuskeskuse loodussõbralikud külaretked ja loodushoid Peipsiääre vallas” raames.
25. jaanuaril koolitus “Vanast uus”- Taaskasutusvõimalused I. Tekstiilide uuendamine.
Sama koolituse raames järgmised koolituspäevad ja teemad:
8. veebruaril “Rämpsust tooteks” – Taaskasutusvõimalused ja vajadused II. Plastiku, paberi ja kartongi kasutamine käsitöötootes.
22. veebruaril “Ökoloogiliselt puhas ja käsitöötoit” – Toitlustamine külaretkedel.
7. märtsil – Mööbli tuunimine. Taaskasutusvõimalused III. Mööbli värskendamine efektvärvimise, tapeetimise, šabloonide ja metallkaunistuste abil.
Kursuste algus iga päev kell 10.15. Kursuste juhendaja on Õnne Uus.
Kursused toimuvad Peipsimaa külastuskeskuses (Suur tee 25, Kolkja küla Peipsiääre vald, Tartumaa). Koolitussarja viib läbi MTÜ Piiri Peal, PRIA LEADER/TAS programmi toetusel.
