Sõnakunstnikud kogunevad Kanepisse mõõtu võtma

Kanepi Seltsimajas peetakse 18. detsembril kell 16.00 Põlvamaa sõnakunstnike žanripäev, kuhu oodatakse osalema kõiki sõnameistreid lähedalt ja kaugelt.

Sõnakunstnikke hinnatakse mitmes kategoorias:
• parim jutuvestja (oodatud on muinasjutud, vested, jne)
• parim luuletuse esitaja (esitusele tuleb üks omavalitud luuletus, teise luuletuse saab osaleja loosi teel žüriilt)
• parim improviseerija (jutustaja saab žüriilt loosi teel teema, millest tuleb kohapeal kuni paariminutiline jutt koostada)
• parimad naljaninad (esitusele tulevad anekdoodid, naljandid, sketšid kas üksikesineja või trupi poolt)

Võistlejaid hindab žürii. Kõigis kategooriates ei pea osalema, võib teha valiku, millest osa võtta. Vanuselisi ega arvulisi piiranguid ei ole. Osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil seltsimaja@kanepi.ee või tel 55612427.

Allikas: Kanepi Seltsimaja

Savivuulmine ja palotaminõ om vanastõ olnu naisi` tüü

Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.

Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!

Margna Epp (kotiga) puistas maapalotusmulku kuusõossõ. Foto: Nutovi Mirjam
Kõik taa savipalotamisõ himo naas’ Margna Epu sõnno perrä pääle Karula naasõ Freibergi Liliani puul peetüst võro keele laagrist, koh muu hulgah prooviti ka maapalotust. «Maapalotusõ luhvt om jo sääne, et taa aja savi iso pääle,» kõnõl’ Epp. «Mi löüdsegi, õt taa iso tulõ täütä.» Mõtõld – tett. Naasõ vuulsõ maapalotusõ jaos 60 killo savvi pottõs ja muiõs anomis.

Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.

Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.

Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.

Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!

Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»

Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee

Põlvamaa ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö

Esmaspäeval, 4. oktoobril algab üle-eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärk on väärtustada ettevõtlikkust ja ettevõtjaid. Põlvamaal toimub nädala jooksul rida üritusi, millest võivad osa saada nii ettevõtjad, õpilased kui ka majandusest ja ettevõtlusest huvitatud.

Ettevõtlusnädala avab esmaspäeval kell 13 algav majandusfoorum Räpinas, vastavatud Räpina hotellis.

“Eestis ja Põlvamaal võiks ettevõtjaid rohkem olla. Inimesi, kes julgevad riske võtta ja kes
annavad teistele inimestele tööd. Nende julgustamine ja lugupidav suhtumine neisse on meie kõigi kätes,” sõnas Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, kes räägib majandusfoorumil riigi majandus- ja eelarvepoliitikast 2011. aastal.

Esmaspäeval toimuva ringkäigu kaudu Põlvamaa ettevõtetes saab piiluda ka ettevõtete köögipoolele. Eelregistreerimise alusel on võimalik külastada AS Lõuna Pagarid, OÜ Aini Metallitooted, OÜ Sanbruno ja AS Kagureis. Majandustunnid toimuvad nädala jooksul Värska gümnaasiumis, Räpina aianduskoolis ja Kanepi gümnaasiumis.

Tänavuse aasta ettevõtlusnädala peateemaks on koostöö. Sellest märksõnast ajendatuna toimub neljapäeval, 7. oktoobril Kanepi seltsimajas Kagu-Eesti ettevõtluspäev. Piirkondlikul seminaril keskendutakse eelkõige neile sektoritele, mis piirkonnas tööd ja leiba
pakuvad – toidu- ja puidutootmine ning turismimajandus.

Koos arutatakse, millised on tulevikuperspektiivid ja koostöövõimalused ning tutvustatakse ühisturunduse võimalusi ning ettevõtete kogemusi ühisturundusest.

“Kagu-Eesti ettevõtluspäev on ainus Põlva-, Võru- ja Valgamaa ettevõtjate kohtumispaik, teadmiste kogumise ja arutelude foorum. Loodame, et ettevõtjad ja ettevõtlusega alles alustajad leiavad päeva jooksul peale uute teadmiste ja ideede ka koostöökontakte,”
tutvustas päeva SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Diana
Plakso.

Täpsemat infot Põlvamaa ettevõtlusnädala ürituste ja neile registreerumise kohta saab Põlvamaa portaalist või diana@polvamaa.ee.
Kõik üritused on osalejatele tasuta.
Lisainfo: Kaire Mets, SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja, tel: 799 8958 ja 506 6568, kaire.mets@polvamaa.ee

Reeli Kork

Perenaised saavad innustust uuest hoidisteraamatust

Täna esitletakse Kanepi vallas Hurmiorus Savi talus trükisooja raamatut „Taluperenaiste hoidised”.

Esitlus toimub Põlvamaal, sest kolm seitsmest raamatut retseptidega täita aidanud perenaisest on Hurmioru pereringist: Ly Kaasik, Sirje Kukk ja Eela Jää.

Raamatu on välja andnud Ajakirjade Kirjastus, koostajaks Anu Jõesaar.

„Ajakirjade Kirjastus annab välja palju kokaraamatuid, mille autoriks on professionaalsed kokandus(aja)kirjanikud. Paratamatult tähendab see, et retseptid tulevad peamiselt Tallinnast või Tallinna lähistelt.

Toit, mida me sööme, ei tule aga sugugi Tallinnast. Eriti hoidistamisel käitub linnanaine teisiti kui maanaine. Kui linnanaine keedab paar väikest purgitäit salatit hobiks ja jõulukingiks, siis talunaisel on igal sügisel põllutäis marju ja köögivilju, mida tuleb osata nii purkidesse panna kui ka talve vältel toidulaual ära kasutada.

Sellepärast võtsin hea meelega endale ülesande otsida Eestis üles taluperenaised, kes teevad häid hoidiseid,” tutvustas raamatu sünnilugu Anu Jõesaar.

Talle olid heade hoidistajate otsimisel abiks raadioajakirjanik Madis Ligi ning Olustvere hoidistemessi korraldajad.

Peale Põlvamaa taluperenaiste on raamatus ka Viljandimaa ja Pärnumaa taluperenaiste retseptid.

Hoidiseraamat kulub marjaks ära veel sel sügisel, sest mõned viljad — kas või kõrvits, ploomid, õunad — on just korjevalmis saanud.

Põlvkondi ühendav päev maanteemuuseumis

Maanteemuuseumi Põlvamaal Varbusel oodatakse 12. septembril vanavanemaid koos lastelastega mõnusasti aega veetma. Päev kestab kella 12-15.

Ajaloolises teeruumis rännatakse muinasajast tänapäeva, teekonna teevad põnevamaks mitmest ajastust pärit tegelased. Avatud on töötoad „Kanalt munale” ja „Munalt kanale”. Esimeses tutvustatakse vana viltimistehnikat, teises meisterdatakse sügispimedusele mõeldes helkureid ja helkurehteid.

Avatud on ka liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega. 

Vanavanemate päeva eestvõtjatel on plaanis avada ka külaturg. Müüjatel palutakse võtta ühendust telefonil 518 6684.

Kes asutab end vanavanemate päevale minema Põlvast, saab proovida vana Saureri bussi võlusid. Buss väljub Põlva kaubamaja parklast kell 11.20 ja toob pärast programmi lõppu kell 15.30 tagasi. Sellele sõidule on soovitatav registreeruda (tel 518 6684), sest bussis on vaid 28 kohta.

Vanavanemate päeval osalemine maksab muuseumipileti hinna.

Samal päeval tehakse muuseumis kokkuvõte ka Põlva linna ja maakonna väljakuulutatud pärimusaasta jutukonkursist. Huvitavamad jutud loetakse ette ja nende autorid saavad auhinna. Jutukonkursile oodatakse lugusid vanaemadest ja vanaisadest ning nende juhtumistest veel 9. septembrini.

Päevakava:
12-13 jalutuskäik ajaloolises teeruumis. Tee kulgeb muinasajast tänapäeva, teele satuvad tegelased mitmest ajastust.
13-14 töötuba „Kanalt munale” ehk ajaloolist viltimistehnikat tutvustab Valkla kõrtsi ees Inga Talvis, kelle juhendamisel valmivad lõbusad ja isikupärased võtmehoidjad. Meisterdamisele aitab muusikaliselt kaasa laulu- ja pillimees Ülar Kõrge Kanepi lauluseltsist.
14-15 töötuba „Munalt kanale”: helkurite ja helkurehete meisterdamine piknikuplatsil.
14-15 avatud on liikluslinnak elektriautode ja tõukeratastega.

Kanepis tuleb ümarlaud elukeskkonna edendamiseks

Kanepi Seltsimajas toimub 14. septembril kell 18.00 ümarlaud „Ühtne Kanepi vald“, kuhu on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate seltside, seltsingute ja MTÜ-de esindajad.

Ümarlaua kokkukutsumise eesmärk on teada saada, mida erinevad organisatsioonid ja üksikisikud teevad ning kuidas oleks võimalik tegevusi ühitada – sooviks leida ühiseid jooni ja tegevusi Kanepi valla edasises arengus.

Tegevus on planeeritud läbi viia kolmes etapis: esimesel kokkusaamisel kaardistatakse tegevused, probleemid ja ideed. Teine kokkusaamine on oktoobrikuus, kuupäeva lepitakse kohapeal kokku, kolmas etapp on novembris, siis on läbitöötatud materjali kokkuvõtmine ja tegevuskava kinnitamine.

Kokkusaamisele on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate organisatsioonide esindajad ja ka need ärksad kodanikud, kes tunnevad, et tahavad kaasa rääkida Kanepi vallas seltsielu ja miljööväärtusliku elukeskkonna edendamisel. Ümarlauda juhib Haimar Sokk.

Info telefonil 556 12427 ja e-postiga: seltsimaja@kanepi.ee

Kanepi kiriku pühitsemisest möödub 200 aastat

Põlvamaal Kanepis on selle nädala kolmapäevast alates tähistatud Kanepi kiriku sisseõnnistamise 200. aastapäeva. Üritused kulmineeruvad homme, 29. augustil kell 10.30 piduliku jumalateenistusega, kus teenib teenib peapiiskop emeritus Kuno Pajula. Ühtlasi pühitsetakse ka Kanepi koguduse lipp.

Esimene väike puukirik ehitati Kanepisse 17. sajandi lõpus. Praegusele kivikirikule asetati nurgakivi 9. juulil 1804 ning ehitustööd kestsid 1808. aastani, kirik pühitseti 28. augustil 1810. Kanepi pühakoda on Eestis ainus, mille tornitippu ehib hommikutäht.