Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.
Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.
Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Üsna levinud oli ka kasutatud autode ostmine teistest Nõukogude Liidu piirkondadest. ”Sõitsime koos ühe abielupaariga öise rongiga Moskvasse, sealt edasi teise rongiga Tuulasse. […] Kõige huvitavam oli aga see, et ost vormistati ühes toiduainete kaupluses, kuhu tuli ka tasuda sularahas,” kirjeldab 1976. aastal Žiguli ostnud naine oma teekonda isikliku sõiduautoni.
Muuseumile saadetud mälestused on põhjalikud ja põnevad. Suurem töö nende läbitöötamisega seisab veel ees. Tulemusi kasutab muuseum erinevates teadus- ja näitusetegevusega seotud projektides. Saadetud mälestused talletatakse maanteemuuseumi kogudes.
Tänuüritus mälestuste kogumisel osalenutele toimub sellel laupäeval, 19. oktoobril kell 13.00.
Allikas: Eesti Maanteemuuseum