Pulga Jaan,
maamiis
Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.
Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»
Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.
Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.
Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.
Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä.
Üttegi papõrd mii tennü ei olõ. Inemistega tett lepingiid olõ ma puutõ viisi tulõsoetamisõs pilnu, õks ilmus mõni vana kostki vällä. Ma olõ mõnda inne ahju ajamist lugõnu, ütski näist ei olõ nii asjalik ku meil varõssõga. Ja kehtivusõaig om ka kümme vai inämb kõrda lühemb.
Mullõ tundus, inemise omma õks üte suurõ sullõri, varõstõga ei anna võrrõlda. Ma tuu siinkotsil är mii lepingu tähtsämbä punkti. Algus om nigu alati, et varõs ütelt puult ja Pulga Jaan tõsõlt puult ja nii edesi.
Sõs tulõva punkti.
1. Varõs kohustus mu elämisel silmä pääl hoitma.
2. Kui ründäs kanakull, sõs hõikas timä kõgõpäält minnu, edesi aga kuts uma sugulasõ appi.
3. Kui liigus repän, sõs kuts varõs appi ainult mu.
4. Varõs kohustus jõu ja nõuga piirama harakiide ja paskrästiide arvu.
5. Varõs pruuv läbi aia mõtsa ja põllu söögiga, mu käest võtt tä ainult suurõ nällä aigu vai sõs, ku mul ähvärdäs midägi hukka minnä.
6. Kui aigu üle jääs, sõs vähändäs varõs mügride arvukust mu kartulimaa pääl.
7. Mul om kohustus kõigildõ kaitsa varõst ja timä poigõ.
8. Inemiste siän piat ma tegemä selgitüstüüd varõssõ kaitsõs.
9. Suurõ nällä aigu panõ ma pinile nii pall’u süvvä, et varõssõlõ kah jagunõs.
10. Ku varõssõl uma jõud kullist, rebäsest, nugissõst vai mõnõst tõsõst rüüvlist üle ei käü, sõs ma tulõ ummi riistuga appi.
Umbõs sääne tuu leping meil om. Mul süä tsipa valutas, kuna varõs tege mu hääs hulga inämb, ku ma timä hääs tetä suta.
Sääne taa inemine kõrd joba om, saia taht tä alati inämb, ku esi and.
Uma Leht