Suur oli Egon Sepa üllatus, kui ta kala kohta uurides lugeda sai, et 20 cm pikkuse ümarmudila näol on tegemist agressiivse kalaga, kes tõrjub välja kohalikud liigid. “Tegemist on täpselt sama teemaga nagu kormoranide ja huntide puhul, aga ümarmudil tegutseb vee all ning seda me ise ei tunneta ega näe,” ütles Sepp Saarte Häälele.
Varem on Musta mere piirkonnast pärit ümarmudilat Eestis leitud Pärnu ja Tallinna lahest. Viimases on ta saanud juba niivõrd tavaliseks kalaks, et Prangli saare kalurid pidavat teda päevas mitmesaja kilo kaupa püüdma.
Eesti mereinstituudi ihtüoloogi Markus Vetemaa sõnul ei maksa karta, et ümarmudil kõik teised kalad välja suretab: “Pigem on tegemist sellise sisserändajaga, keda tuleb tõsiselt võtta, sest ta vallutab tõesti suhteliselt suure tüki rannamere ökosüsteemist.”
Ümarmudil võtab kindlasti ära mingi osa emakala ja lesta toidust, kuid 5–10 cm pikkused noored kalad on ise heaks toidubaasiks haugile ja tursale. Rääkimata sellest, et tegemist on ka inimesele hea söögikalaga – Sepa püütud isend ongi juba panni peale läinud.
Vetemaa sõnul pole mitte mingisugust lootust ümarmudilast lahti saada. Maailmameredest ei ole tuua ühtegi näidet, kus oleks tekkinud võõrkala, saavutanud oma arvukuse ja inimene oleks tema vastu lahenduse leidnud.
“Peame leppima, et ta on meile haruldane ja uus, aga paarikümne aasta pärast on ümarmudil meie lastele tavaline kala,” sõnas Vetemaa, tuues paralleele 20 aastat tagasi kohalikes vetes avastatud hõbekogrega, kes on nüüd saanud igapäevaseks ja tavaliseks kalaks.
Ümarmudil
Ümarmudil on pärit Mustast merest.
Ta sattus Läänemerre 20–25 aastat tagasi laevade ballastveega. Põhjakalana elab madalates rannaäärsetes meredes.
Tema toidulaua moodustavad karbid ja selgrootud.
Ümarmudila näol on tegemist portsjonkudejaga – tema sigimisperiood on pikk ja võib kesta terve suve.
Tegemist on hea söögikalaga.
Allikas: Markus Vetemaa