Kliimaministeeriumi teatel arutasid täna Riias Eesti, Läti ja Leedu kliima- ja energiaministrid Balti riikide varasema sünkroniseerimise poliitilise kokkuleppe detaile. Kava kohaselt teavitaksid Balti riigid osapooli Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist lahkumisest ametlikult 2024. aasta augustis ning sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga toimuks 2025. aasta veebruaris.
Järgmisena lepivad kolme riigi süsteemihaldurid kokku tehnilistes detailides, mille järel teevad riikide peaministrid lõpliku poliitilise otsuse.
vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini
Eesti kliimaminister Kristen Michal ütles pärast kohtumist, et alates Venemaa täiemahulisest sõjast Ukraina vastu on kasvanud riskid ka Balti riikide energiajulgeoleku tagamisel. “Ministrite tänane kohtumine on märk Balti riikide tugevast ühtsest energiajulgeoleku poliitikast,” ütles Michal. ”Kuigi Balti riigid ei osta Venemaalt ega müü Venemaale elektrit ning ei maksa Venemaale ka ühises sagedusalas olemise eest, oleme me ajalooliselt siiski agressorriigi elektrisüsteemiga füüsiliselt ühendatud ja vastavalt praegusele geopoliitilisele olukorrale on Balti riigid ühiselt valmis pingutama selle nimel, et liikuda Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ja Mandri-Euroopa süsteemiga liitumisega edasi kiiremini kui algselt plaanitud.”
”Ma tahaksin tänada meie partnereid Lätist ja Leedust konstruktiivse koostöö eest, mille tulemusel saame võtta eesmärgi tuua sünkroniseerimine pea aasta varasemaks. Eraldi tunnustan Leedu kolleege, kes on järjepidevalt teemat vedanud ja tõstatanud,” lisas Eesti kliimaminister Kristen Michal.
Balti riikide energia- ja kliimaministrid tunnustasid kohtumisel kolme riigi süsteemihaldurite tööd, kes on viinud läbi põhjalikud lisauuringud varasema sünkroniseerimise võimalike stsenaariumide kohta. Lisaks on süsteemioperaatorite ühiste pingutuste tulemusel õigeks ajaks valminud võtmetähtsusega taristuobjektid ning Eesti-Läti kolmas elektriühendus saab rekonstrueeritud plaanitust oluliselt varem.
KU päevatoimetaja