HARRASTUSKALAPÜÜK ON JÄTKUVALT PALJUSID KÖITEV TEGEVUS

Harrastuskalur Sindis. Foto: Sirje Soovik

Keskkonnaministeeriumi teatel käis mullu Eestis hobi korras kalastamas ligikaudu 160 000 huvilist ehk Tartu maakonna jagu rahvast. Kõige enam said hobikalastajad saagiks ahvenat. Nii selgub harrastuspüüdjate seas värskelt tehtud uuringust.

„Harrastuskalapüük on jätkuvalt üks populaarseimaid vaba aja veetmise viise. Võin isiklikust kogemusest kinnitada, et igal korral siiski söönuks ei saa, kuid vaimu saab alati värskeks ja silma särama,“ tõdes kliimaministrist hobikalamees Kristen Michal. Võrreldes eelmise, 2020. aastal koroonapiirangute ajal tehtud uuringuga, pole hobikalastajaid vähemaks jäänud. „Juurde on tulnud neid inimesi, kes käisid kalal rohkem kui kümnel päeval aastas. See näitab, et looduses viibimine ja elukvaliteet läheb inimestele üha rohkem korda. Kes veel pole proovinud, soovitan kindlasti ja lisaks on tore ka pere kaasa võtta.”

Uuring näitas, et kalapüügi juures hindavad inimesed võimalust rikastada oma toidulauda, aga ka vaimse tasakaalu hoidmist.

Harrastuspüüdjaist 81% olid mehed, enamik keskealised või natukene nooremad. Naiste osakaal on viimastel aastatel jäänud enam-vähem samaks, kuid võrreldes 2016. aastaga siiski kasvanud: siis oli naiste osakaal 15%.

kalastajad on muutunud oluliselt teadlikumaks ning neile läheb korda kalavarude tulevik

Kala püüdsid harrastajad eelmisel aastal mitu tuhat tonni. Püütud kogused olid 2022. aastal suuremad kui 2020. aastal. Taas ületas ahven koguse poolest haugi – neid kalu püüti vastavalt 738 ja 714 tonni. Populaarsuselt kolmas liik oli särg 578 tonniga.

„Eelmisel aasta talvel oli külma parasjagu nii palju, et kalapüügiks olulised veekogud said kenasti kaane alla,“ rääkis Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. „Talikalastajad kasutasid võimalust täiel rinnal ja sellest annavad tunnistust nii Pärnu lahe kui ka Peipsi järve ahvenasaagid, mis olid võrreldes eelmise uuringuperioodiga suuremad.“

Oma hobile tegi mullu kulutusi 85% kõigist harrastuskalastajatest ehk rohkem kui eelmise uuringu ajal (toona 78%). Seejuures kasvasid nii otsene rahaline panus (püügiõigused, püügivahendid jm varustus) kui ka kalaretkedele kulutusi (majutus, transport) teinud kalastajate osakaal. Keskmiselt panustas harrastaja mullu oma hobisse ca 323 eurot ja seeläbi Eesti majandusse ca 52 miljonit eurot.

Lisaks harrastuspüügi ülevaatele saadi kalastajatelt teada, et kalavarude kaitseks haugile ja ahvenale seatud ööpäevast piirkogust – 15 kg ahvenat ja viis haugi – pidas suurem osa kalastajaid parajaks määraks. Ahvena piirkoguse puhul tasub siiski märkida, et 37% kalastajatest pidasid piirkogust liiga suureks.

Samuti pidas tervelt 36% uuringus osalenud kalastajatest vajalikuks seada haugile ülemmõõt ja 32% kalastajatest vabastavad suure kala pärast kättesaamist, olenemata, kas ülemmõõt on või ei ole. See näitab, et kalastajad on muutunud oluliselt teadlikumaks ning neile läheb korda kalavarude tulevik. Näiteks on meil palju sportkalastajaid, kes käivad kalal trofeed otsimas – teevad suurest kalast pildi ja lasevad tagasi. Suured kalad panustavad enim kalapopulatsiooni tugevusse.

„Kalastajate hinnangud annavad kindlasti mõtteainet kalanduse tulevikuotsuste langetamisel,“ ütles kalavarude osakonna juhataja Tuus.

KU päevatoimetaja

Share via
Copy link
Powered by Social Snap