EUMETSAT ALUSTAS ANDMETE EDASTAMIST KOLMANDA PÕLVKONNA SATELLIIDILT

Näide esmastest tulemustest pühapäeval möllanud Lõuna-Eestis äikesetormi põhjal: Äikesetorm Lõuna-Eestis 07. juuli 2024: välgudetektori mõõtmised (Accumulated Flash Area). Esmane Lightning Imageri andmete visualiseerimine Keskkonnaagentuuris. Taustaks on Convection RGB satelliitpilt (Meteosat-11) ehk praegu kasutusel oleva teise põlvkonna satelliidipilt.

Euroopa meteoroloogiliste satelliitide tööd haldav organisatsioon EUMETSAT on alustanud andmete edastamist kolmanda põlvkonna satelliidilt. Esimene sarnane meteosatelliit MTG Imager (MTG-l1) saadeti kosmosesse 2022. a. detsembris ja alates tänasest hakkavad kõikide kasutajateni jõudma Lightning Imager ehk välgudetektori instrumendi andmed.

„See on esmakordne, kui sünoptikud Euroopast ja Aafrikast saavad juurdepääsu sellistele andmetele, mis aitavad neil jälgida ja prognoosida tormide arengut, teekonda ja tõsidust. See on oluline teave tõsiste ilmastikuolude hoiatamisel kogukondadele ja sellisele ilmastikutundlikule majandussektorile nagu lennundus,” ütles EUMETSATi peadirektor Phil Evans, keda vahendab Keskkonnaagentuur.

MTG-I1 välgudetektori peal on neli kaamerat, mis teevad mõõtmisi Euroopa, Aafrika ning Atlandi ookeani kohal. Kaamerad jälgivad pidevalt kosmosest välgusähvatusi ja suudavad jäädvustada 1 000 pilti sekundis, tuvastades isegi üksiku välgu ja seda kiiremini kui silmapilgutus. Nii jõuavad meieni vaatlused kogu satelliidi vaateväljast, kaasa arvatud asustamata piirkondadest ja ookeani aladelt ehk ka sealt, kus puuduvad maapealsed välgudetektorid.

Välgudetektori andmed võimaldavad ka meil täpsemalt prognoosida tugevaid äikesetorme, kuna neile eelnevad sageli välgutegevuse järsud muutused. Välgudetektori andmete abil saavad Keskkonnaagentuuri sünoptikud veelgi suurema kindluse tormide prognoosimisel, kuna välgulöökide asukoht ja aeg näitab hästi, kuidas tugevad äikesetormid arenevad ja liiguvad.

Välgudetektor on võimeline tuvastama erinevat tüüpi välgusähvatusi, sealhulgas ka välkusid, mis on paarsada kilomeetrit pikad ja mida maapealsed detektorid sellises ulatuses ei näeks. Välku tekitavate pilvede tõeline ulatus on oluline info ka lennunduse jaoks – nii saab ohutult planeerida lennukoridore.

MTG LI välgudetektori andmed hakkavad edaspidi operatiivselt jõudma Keskkonnaagentuuri sünoptikutele  EUMETSAT edastusteenuse kaudu. Satelliitspetsialistid on alustanud välgudetektori andmete töötlusega ja visualiseerimisega. Sellel aastal testitakse erinevaid lahendusi ja vaadatakse, kuidas need praktikas töötavad. Kui kõik sujub veatult loodetakse uutel andmetel põhineva lahenduse avaldada Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse lehel 2025. aastal. Praegu on võimalik maapealse välgudetektori andmeid koos radaripildiga vaadata siit: https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radar/#layers/precipitation,thunder (kui välk on registreeritud, siis on see kaardil tähistatud sümboliga + või ●).

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap