TARTU RAHU AASTAPÄEVAL 〉MARKO ŠORIN: ISAMAALISED SÜNDMUSED LÄHEVAD MEILE HINGE

Fotogalerii

Lauri Luur, Tori vallavanem, Tartu rahu 103. aastapäeva tähistamisel Sindis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Täna tähistati Sindis 103 aasta möödumist Tartu rahu sõlmimisest, mis on jätkuvalt juriidiliselt kehtiv ja rahvusvahelise õiguse kaitse all olev dokument ühes selles sätestatud idapiiriga. Päevasündmuse peakorraldaja oli MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond koostöös Sindi Avatud Noortekeskusega.

Tartu rahu aastapäeva tähistamiseks rivistusid Julius Friedrich Seljamaa monumendi kõrvale lippe hoidma Tori ja Sauga põhikoolide õpilased. Skulptuuri ees seisid auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaitseliitlased. Veidi kaugemale jäävalt seisis hulk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, lisaks täiskasvanud kodanikke.

Pidulikku kogunemist ja lipurivistust korraldas seltsi liige ja Sindi gümnaasiumi vilistlane Chätlyn Parts, keda abistas seltsi tegevust toetavalt noor luuletaja Kaisa Hartwich. Tseremoonia algusminutil kõlas helikandjalt Eesti hümn, mille saatel mitmed kohalviibinud kaasa laulsid.

Esimesena sai sõna Riigikogu liige, Sindi gümnaasiumi vilistlane ja seltsi liige Marko Šorin, kes süütas monumendi jalamil küünla mälestuseks Sindis sündinud ja õppinud mehele, kelle allkiri on samuti sellel ajaloolisel dokumendil – Tartu rahulepingul. Šorin osundas kiirelt muutuvatele oludele. „Kui me möödunud aastal siin kogunesime, oli kokkusaamine meeleolukas ja lõbus. Siis kuulsime lasteaia laste rõõmsaid kilkeid ja ei aimanud, et juba mõned nädalad hiljem saame teateid Ukrainas alanud täiemahulisest sõjast, mille vallandas Venemaa.” Veel rääkis Šorin, et säärased kokkusaamised nagu täna, tähendavad ainult üht: taolised isamaalised sündmused lähevad meile hinge. „Need tähendavad midagi olulist, meie kogukond on saanud midagi juurde.”

kas teha nii või teisiti?

Järgmisena paluti mikrofoni juurde Tori vallavanem Lauri Luur, kes tõi Seljamaale lillekorvi. „Rahu on üsna iseloomulik demokraatlikule ühiskonna korrale,” lausus Luur ja meenutas episoodi töötamisest kohaliku omavalitsuse algusajas. „Kui ma 2007 Are vallas tööle asusin, siis üsna pea tuli vallavanemaks Jaanus Männik. Ei mäleta enam täpselt arutluse teemat: kas teha nii või teisiti? Pakkusin siis omapoolset lahendust. Ja siis keegi ütles, et rahva arvates võiks see siiski teisiti olla. Ja see panigi mind mõtlema, et tegelikult rahval ongi alati õigus. Seal, kus pole enam rahu, näeme rahvalt sõnaõiguse ära võtmist. Hoidkem siis demokraatliku korda ja pidagem meeles, et rahval on alati õigus.”

Kaisa Hartwich esitab enda loodud luuletust „Mis alles jääb”.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kaisa Hartwich luges enda loodud luuletust „Mis alles jääb”: „Raskelt tõuseb pea / Mida terve maailm / surub maha / Aga nad ei tea / Et me iial ei anna alla // Me läheme nüüd sõtta / Meilt ei saa / nad kunagi / vabadust võtta / Sellise südamega / Kuidas ei saa me võita? // Nemad, kes rahu eest / oma hingega maksid / Ei ole hinda kõrgemat / Aga vaid oma enda / illusioonid nad tapsid / Koduarmastus jäi ju alles”. Oma värsside esitamise järel asetas Hartwich lipu seltsi lillekorvi teiste korvide kõrvale.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitasid rohkelt mõtteid siduva sõnalisemontaaži „Mõeldes rahule”. Üksikud nopped kuuldust: „Kui kaunis on elada kodumaal. Ta rõõme ja muresid kanda. Asi võib olla nii ja naa, kuid maailma nurgal üks pisike maa. Siin minu pere, mu loomad ka, minu sõbrad mind aitamas kodumaal. Täna taevas sinisem kui varem.Täna muru rohelisem näib.Täna maapind oigab veidi vähem – rahu saavutatud sai.”

Sellest võltslembesest unest ärgake

Ja siis jälle uued mõttevaod, mis õpetajaga läbimõeldud ja kauniks sõnaseadeks lihvitud: „Ärgem andkem ära seda, mis tuli saada jõuga. Vabadust, mida tuli välja nõuda. Sellest võltslembesest unest ärgake. Enda ümber toimuvat märgake.”

Juba väga varajases eas mõistab laps, et ära saab võtta maja, maa või kuuri, aga mitte meie juuri. Edasi: „Hoidkem kokku, omavahel ärgem sõimelge.”

Luuleliselt vajutati südamesse needki sõnad: „Su metsad, su taevas ja meri on soonte sees kõnelev veri, mis tänab sind lõpmata.”

Eneli Arusaar ütles hiljem ühispildistamisel, et luulepõimiku “Mõeldes rahule” sai koostatud õpilastega ühiselt. „Olen õnnelik õpetaja, sest saan rõõmustada õpilaste üle, kellele on tähtis kodu ja kodune maa,” lausus Arusaar.

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad sõnalisemontaaži Tartu rahu 103. aastapäeva tähistamisel Seljamaa monumendi ees.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Lippude lehvides lahkuti tseremoonia väljakult ja suunduti edasi Sindi Avatud Noortekeskusesse. Sindi oma noor lõõtsamees John Silver Mitt mängis hoogsaid lugusid. Väga austatud õpetaja Lembit Roosimäe vestles noortega. Sindi gümnaasiumi vilistlased Chätlyn Parts ja Õnneli Pilliroog ning praegune selle kooli õpilane Lisette Kivimägi esitasid tantsu Ivo Linna “Oma Saar” muusika saatel. Noortekeskuse lahked võõrustajad pakkusid teed ja suupisteid.

edasi Sindi Avatud Noortekeskusesse

Lippude lehvides lahkuti tseremoonia väljakult ja suunduti edasi Sindi Avatud Noortekeskusesse. Sindi oma noor lõõtsamees John Silver Mitt mängis hoogsaid lugusid. Väga austatud õpetaja Lembit Roosimäe vestles noortega. Sindi Gümnaasiumi vilistlased Chätlyn Parts ja Kaisa Hartwich tegid ettekande Tartu rahust. Isamaalise tantsu esitasid Chätlyn Parts ja Lisette Kivimägi. Noortekeskuse lahked võõrustajad pakkusid teed ja suupisteid ning lõikasid lahti tähtpäeva kirjadega tordi.

Urmas Saard

Urmas Saard

Samal teemal:

MILLEST KÕNELDI TARTU RAHULEPINGU 102. AASTAPÄEVAL TARTUS