VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEV ON LIPUPÄEV

Majalipp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Teisipäeval heiskavad sinimustvalge lipu riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti vabaduse eest võidelnute auks ja mälestuseks on kõik teisedki oodatud lippe heiskama.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe, algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu.

Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 algas vaherahu Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Mälestuspäeval asetatakse küünlaid ja pärgi Vabadussõjaga seotud mälestussammastele, mälestustahvlitele ning Vabadussõja võitlejate tähistatud sünnikohtadele ja haudadele. Hea tava kohaselt kantakse rinnas sinimustvalgeid linte.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVA TÄHISTAMINE SINDIS

ALEVI KALMISTUL AUSTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUID