Foto: Urmas Saard / Külauudised
Eile hommikul toodi Tallinna lähedal Laagris asuvas töökojas Kivi Kunst valminud Konstantin Pätsi skulptuur ajaloolisele Uuele turule, kus juba sellel reedel avatakse ja pühitsetakse väga pikka aega teostumist oodanud mälestusmärk Eesti Vabariigi väljakuulutajale, esimesele valitsusjuhile ning esimesele presidendile.
21. oktoobril toimuval pidulikul avamisel võtavad sõna president Alar Karis, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, kavandivõistluse žürii esimees Rein Veidemann ja presidendi pojapojapoeg Madis Päts. Mälestusmärgi pühitsevad Eesti Kirikute Nõukogu esimees peapiiskop Urmas Viilma ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus.
Pealinna mälestusmärgi püstitamise idee hakkas jõulisemalt idanema seoses läheneva Eesti Vabariigi sajanda juubeliaastaga. 2015. aasta novembris peeti Tallinnas Kohtu tänaval asuvas Teaduste Akadeemia saalis ajalookonverents „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“, kus kõnelesid professor Seppo Zetterberg Soomest, filoloogiadoktor Krista Aru, professor Rein Veidemann, ajaloodoktor Jaak Valge, õigusteaduse magister Toomas Anepaio ja matemaatikadoktor Tiit Riismaa.
„MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum võttis algatajana vedada mälestusmärgi püstitamise mõtet ja järgmise aasta jaanuaris tegid seitse ajaloomälule pühendunud kodanike ühendust ettepaneku rajada riigi sajandaks aastapäevaks Toompeale Kuberneri aeda mälestusmärk Konstantin Pätsile,” meenutab Trivimi Velliste, mälestumärgi mõtte kirglik toetaja, kes on selle vajalikkusest rääkinud väga palju aega enne seda kui asi jõulisemalt liikuma läks. Paraku jäi algne kavatsus teostumata, kuid pärast mõttepausi leiti ausambale teistsugune ja Velliste arvates ka palju suurepärasem asupaik Estonia teatri nurgale ajaloolisel Uuel turul.
Pätsi muuseum alustas 2016. aastal ulatuslikku annetuste kogumist.
Muuseum sõlmis ausamba püstitamiseks lepingu Tallinna linnavalitsusega.
Väljakuulutatud Pätsi mälestusmärgi ideevõistluse parimaks tööks tunnistas žürii 2020. aasta suvel kavandi “Riigipea”, mille esitasid ühiselt kujur Vergo Vernik ja arhitekt Toivo Tammik.
asukoht on küllaltki raske, võiks öelda ambivalentne
Käesoleva aasta juunis selgitas Toivo Tammik Velliste küsimustele vastates seda, mis puudutas projekti ja kuidas monument praegusesse asukohta sündis. „Asukoht nagu ta valiti, võis ühtpidi olla poliitikute poolt päris hea – kuna Konstantin Päts oli teatavasti Estonia seltsi liige. Aga selle asukoht on küllaltki raske, võiks öelda ambivalentne (kaksipidine), kuna see on suur ja tühi väljak. Ta on draamateatri poolt kallutatud praeguse Tammsaare pargi poole ja asetub langevale maastikule, kus midagi teha küllaltki raske. Teisena oli konkursi nõudeks portreeline äratuntavus – siis sellises mastaabis jõulise füsiognoomia (näojoonte) kasutamine. Need on sellised arhitektuursed ruumi moodustavad otsused, mis toona sai tehtud. Žürii sai sellest aru,” rääkis Tammik.
„Riigipea” raiuti hiiglaslike mõõtmetega Rootsist hangitud graniidist, sest Eestis midagi sarnast polnud võtta. Mälestusmärgi betoonist aluskehand viimistleti Hiina graniidist välisvooderdusega.
Lõplikult viimistletud taies valmis Laagris asuvas töökojas Kivi Kunst.
Urmas Saard
Samal teemal:
AVATAKSE JA PÜHITSETAKSE KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSMÄRK
„RIIGIPEA” AUTOR TOIVO TAMMIK VASTAB VELLISTE KÜSIMUSELE
KONSTANTIN PÄTSI TÄHENDUS JA TEMA MÄLESTUSMÄRGI MÕTE
Algab Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideevõistlus
Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas
Telefoni abil saab toetada mälestusmärgi rajamist K. Pätsile
Mälestusmärk Konstantin Pätsile
Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse president Pätsile püstitada mälestusmärk
