„RIIGIPEA” AUTOR TOIVO TAMMIK VASTAB VELLISTE KÜSIMUSELE

“Riigipea” autor Toivo Tammik vastab Velliste küsimusele.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Trivimi Velliste palus, et eilsel Matti Pätsi mälestusteraamatu „Lapselapsest vanaisaks“ esitlusel osalenud Toivo Tammik selgitaks Estonia teatri võimaliku juurdeehituse mõju Pätsi mälestusmärgi asukoha valikul. Arhitekt ja TTK õppejõud Toivo Tammik on ühena koos Vergo Vernikuga Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö kavandi „Riigipea” autor.

Trivimi Velliste: Kava järgi peab monument sügiseks valmis saama. Tallinna linnavalitsus on küsinud võimalikku kuupäeva. Me oleme rääkinud 22. septembrist, mis on vastupanuvõitlemise päev. Oleme mõelnud, et käesoleva aasta 22. september oleks ka sümboolses tähenduse sobiv päev president Konstantin Pätsi monumendi avamiseks Estonia teatri juures.

Toivo Tammik: Mis puudutab projekti ja seda kuidas monument sinna sündis, siis see asukoht nagu ta valiti, võis ühtpidi olla poliitikute poolt päris hea – kuna Konstantin Päts oli teatavasti Estonia seltsi liige. Aga selle asukoht on küllaltki raske, võiks öelda ambivalentne (kaksipidine), kuna see on suur ja tühi väljak. Ta on draamateatri poolt kallutatud praeguse Tammsaare pargi poole ja asetub langevale maastikule, kus midagi teha küllaltki raske. Teisena oli konkursi nõudeks portreeline äratuntavus – siis sellises mastaabis jõulise füsiognoomia (näojoonte) kasutamine. Need on sellised arhitektuursed ruumi moodustavad otsused, mis toona sai tehtud. Žürii sai sellest aru.

Selle mälupaiga laiendamine ja parendamine on tegelikult õige ja hea

Mis puudutab Estonia teatri võimalikku laiendust, siis olen ka Madis Pätsiga (presidendi pojapojapoeg, vandeadvokaat) ühel koosolekul koos viibinud. Andsime Estonia peadirektorile tagasisidet, mida tähendab Estonia laiendus Tallinna kesklinnas. Madis Päts ütles, et Estonia maja on Eesti riigi ja Tallinna kõige tähtsam hoone. Selle hülgamine sel põhjusel, et on väikseks jäänud ja sellisel kujul ei sobi, ei ole tegelikult hea ega otstarbekas. Selle mälupaiga laiendamine ja parendamine on tegelikult õige ja hea ning mitmed tehnilised eksperdid kui arhitektid on väga erineval moel seda proovinud. Tõepoolest, Estonia stalinistlikule tagaküljele on mõeldud uut saali, ühendatud fuajeede ja muude arhitektuursete mahtudega. Need, kes ei ole sellesse süvenenud, vaidlevad, kes süvenenud, teavad.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö “Riigipea” ja Toivo Tammik.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tulles Trivimi küsimuse juurde, siis praeguse seisuga on laual täiesti selge ja adekvaatne analüüs, kus draamateater, Estonia laiendus, omas kubatuuris maailma tipparhitekti poolt tehtud saaks. Monument paigutuks uue saali ja praeguse turuhoone vahele. Tänapäeva ehituslik tehnoloogia võimaldab kaevuda uue hoone rajamiseks väga sügavale maapinnasesse ilma olemasolevaid rajatisi kahjustamata. Seega ei pea asjatult muretsema ka presidendile püstitava monumendi asukoha pärast.

Mis puudutab praegust monumendi rajamist, siis kõik load selle jaoks on olemas. Kõik hanked on tehtud. Kiviraidurid töötavad, alustati Võrumaal ja nüüd jätkatakse Tallinna lähedal. Aluskonstruktsioon on vertikaalselt pisut tõstetud madal plaat, mis tasakaalustab maapinna negatiivset kallet. Ehituse hange õnnestus, ehitaja on olemas. Ehitaja on tellinud tööjoonised, sobiva tugevusastmega vundamendi. Võib esineda tarne raskuseid. Võimalik on ühe või teise materjali kohalejõudmise viibimine. See on väike kartlik vihje. Ma ei ole tegutsev pessimist, vaid siiski optimist.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga