EMANA NUTIKESKSES LÕKSUS EHK KIRI EMADEPÄEVAKS

Arvamus

Jana Paulman, ema

Jana Paulman Tallinnas Raekoja platsil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kallid Eesti emad! Meile, naistele, on looduse poolt kaasa antud suur kingitus ja privileeg: me saame olla Emad. See on õnnistus, mida tuleks alati ja igavesti väärtustada, hoida ja hinnata, sest ainult meile, naistele, on antud võimalus ja õigus jätkata elutegevust emakesel Maal. Ometi kipuvad naised seda kingitust, mis loodus neile pakub, kasutama endastmõistetavalt ja pillavalt. Ega laste sünnitamine pole ju ainult nende ilmale toomine, vaid eelkõige ka nende kasvatamine.

Kui mitu põlve tagasi oli klassikaline ema põllega pliidi ääres ja pühkis laste tatiseid ninasid, kes tulid emmelt karaskit nõutama, siis praegune Ema käib ilusalongides, teeb ilulõikusi ja juhib firmat.

Ajast aega on kasvatatud lapsi mingite omade traditsioonide järgi ja keegi pole emasid õpetanud, kuidas oleks õige lapsi kasvatada. Ikka on tehtud seda sisetunde järgi ja parimate kavatsustega. Samas on aja muutumisega muutunud ka Naine, kui selline. Kui mitu põlve tagasi oli klassikaline ema põllega pliidi ääres ja pühkis laste tatiseid ninasid, kes tulid emmelt karaskit nõutama, siis praegune Ema käib ilusalongides, teeb ilulõikusi ja juhib firmat. Ja tal pole laste jaoks aega. Lapsed ei jookse enam õues kulli mängimas, vaid ajavad kotkaid taga netimängudes ja Playstationis. Terve lapsepõlv on muutunud nutikeskseks ja isegi raamatute lugemine, teiste lastega suhtlemine ja matkaseiklused on muutunud lastele tüütuks kohustuseks, mida mõned vanemad püüavad ikka järjekindlalt „peale suruda”.

Emana ehk kukungi selles olukorras läbi, sest maailm ongi nutikeskne ja meie kõik selles lõksus

Tunnen minagi emana vahel seda jõuetust, et kuna pean lisaks majapidamisega ja majandamisega seotud vastutuskoormat kandma, lisaks lapse toidulaua eest hoolitsema ja vaatama, et lapse vajadused oleks kõik kaetud, kuulama ära ka tema päevamured ja rõõmud, siis lapse vabaaja korraldamine, et ta nutisõltlaseks ei jääks, tundub juba lootusetu ettevõtmine. Emana ehk kukungi selles olukorras läbi, sest maailm ongi nutikeskne ja meie kõik selles lõksus. Üksikemadel on selles olukorras eriti keeruline, kuna ka isaroll tuleb ju temal täita, sest laps vajab kogu paketti alates vajaduste katmisest lõpetades armastuse, läheduse ja eluõpetuste jagamisega. Kui ema on väsinud, sest energia on otsas, siis jääbki mõni tähelepanu vajav aspekt lapsekasvatuses tahaplaanile. Igal emal on oma energiapagas, mis talle seda powerit annab, et olla ideaalne ema lapsele. Kui see pagas hetkel pole eriti palju energiaga täidetud, siis tekibki tunne, et ei jaksa kõike.

nii kasvab ka mu lapselaps õnnelikumaks inimeseks

Mina olen ema kahe täiesti erineva põlvkonna lastele, kuna hetkel on mu poeg 14 aastane ja tütar hoopis 30 aastane. Olen ka vanaema kolmeaastasele tüdrukule. Mu tütar on minuga võrreldes palju teadlikum ema, sest tema lapsekasvatamine on Montessori meetodite järgi, kus lapse loovust ja arengut toetatakse loomulike meetoditega. Juba eos tekib lapsel valikuvõimalusi ja reaalsed kogemused reaalsete asjadega ning illusioonidest hoitakse eemal. Isegi muinasjutud sisaldavad reaalset elu, mitte illusoorset maailmakäsitlust. Kuna nutimaailm on täis peibutavaid illusioone, siis just sealt hoitakse selle süsteemiga kasvanud lapsi eemal. Ja see on hea. Olen väga tänulik oma tütrele, et ta on selle võtnud omale südameasjaks, sest nii kasvab ka mu lapselaps õnnelikumaks inimeseks.

Aeg peegeldus ka koduses kasvatuses, kui triibud tagumikul oli täiesti tavaline kasvatusmeetod ja me ei saa seda oma esivanematele ette heita

Emadena peamegi koguaeg maailmas muutuvaga kaasas käima, sest lapsed, kelle oleme siia ilma sünnitanud, on maailma muutumisega muutunud ka ise järjest teadlikumaks. Need teadmised, mida me saime oma vanaemadelt, ei kehti enam tänases maailmas. Samas kuigi meie vanaemad nägid palju viletsust ja sõda, siis minu põlvkond on siiani kasvanud rahuajal. Me ei osanudki nende emade kannatusi mõista. Lapsi kasvatati palju karmima käega, sest sõjaaeg nõudis ka kodus korda ja kuuletumist. Aeg peegeldus ka koduses kasvatuses, kui triibud tagumikul oli täiesti tavaline kasvatusmeetod ja me ei saa seda oma esivanematele ette heita. Nii lihtsalt oli. Muidugi on see kasvatus mõjutanud ka järgnevaid põlvkondi, kuid mina ise emana olen väga tänulik oma emale, kes õpetas mind mõistma ja hakkama saama igas olukorras, kuhu elu mind pillutab. Kui tänapäeval me kohtame palju nö. „lumehelbekesi”, kes isegi kartulikoorimisega hakkama ei saa, siis minu ema ja tema eakaaslased õpetasid lapsi ka sitast saia tegema. Ja meie põlvkond seda teha oskab.

kui mingid okupantidest jätised neid laste ees rüvetavad, piinavad ja vägistavad, siis peaksime meie, kes me elame mugavates kodudes ja kasvatame heaolus oma lapsi, olema empaatilised ja avama oma kodu, oma südame ja oma võimalused nende emade abistamiseks

Nüüd muidugi, uue sõja ajal, kui Ukraina emad peavad oma lapsi kaitsma oma elu hinnaga, peites neid keldritesse või põgenedes lastega kabuhirmus võõrale maale, on fookus hoopis emadel, kes oma lapsi kaitstes, neile süüa ja riideid otsides, kodust põgenedes ei saa hetkel seda mugavat kodutunnet ja kasvatust tagada, paanika võtab mõistuse ja halvab tegutsemistahte. See hävitab nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt tervise ja isegi eluisu, kui mingid okupantidest jätised neid laste ees rüvetavad, piinavad ja vägistavad, siis peaksime meie, kes me elame mugavates kodudes ja kasvatame heaolus oma lapsi, olema empaatilised ja avama oma kodu, oma südame ja oma võimalused nende emade abistamiseks, toetamiseks ja igakülgseks aitamiseks. Parim ema on ju see ema, kes näitab oma lapsele eeskuju, kuidas avada oma süda, olla lahke ja hea. Parim ema on see ema, kes mõistab ka teisi emasid ja nende muresid. Ja ulatab käe. Ilusat ja empaatilist emadepäeva kõikidele emadele!

Tulbiõis emadepäevaks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Autori tutvustus

Jana Paulman on eelkõige ema oma tütrele ja pojale, kelle üle ta tunneb täit uhkust ning siirast rõõmu. Inimesena tuntakse Janat veidi konservatiivsete hoiakutega, kuid samas ka praegust aega hästi mõistva ja mõtestava isiksusena, kes julgeb sõnas olla otsekoheselt avameelne, ka aastakümneid tabuks peetud teemade käsitluses. Ta omab mitmetes küsimustes paindumatut seisukohta, arvamuste kujundamiseks püstitab olulisi küsimusi ja annab neile argumenteeritud vastuseid.

Tunamullu andis Jana trükki oma esikraamatu „Kui naine armastab meest,” mille keskseks sisuks on väga avameelsed armastuskirjad – suunatud eelkõige meestele silmade avamiseks, et nad mõistaksid naisega toimuvat. Kuid juba liigub mõtetes uute raamatute avaldamine. Janat iseloomustab seegi teadmine, et annetab veel müügis oleva raamatu „Kui naine armastab meest” kogu müügitulu Ukraina toetuseks.

Jana elab ja töötab Espoos, kus avas 2021. aastal vintage-stiilis salongi Stylexpress Studio, mille põhitegevuseks on iluteenindus, kuid tekkimas on ka uus Stylexpress Studio Naiste-ja Meesteklubi, mille eesmärk on kohalikele eestlastele põnevaid koolitusi, töötubasid, üritustegevusi ja lihtsalt ajaviidet pakkuda.

Urmas Saard

Samal teemal:

EMADEPÄEVA MUUSIKAKOHVIK AASTAST 2008

JÕGEVAMAA AASTA EMA KARMEN MAIKALU: LAPSED ON MULLE ÕPETANUD KUIDAS VAIM VIRGE JA MEEL RÕÕMUS HOIDA

KAS VAJAME EMADEPÄEVA TÕDEMUSES UUT NARRATIIVI?

TAEVAS MEIE LASTE SILMADES EHK MÕTTEID EMADEPÄEVAKS

Emad – meie aja superkangelased

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eneli Arusaar: kui lapsed kõik nende kirjad tarkuse raamatuks kokku kogusid

Ainult kolm tähte: E, M, A

Paikuse Mesimummi lasteaia suurt emadepäeva pidu juhtisid leiutajad

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga