Suur fotogalerii
Lõppenud nädala viimastel päevadel toimus Pärnus Läti, Leedu, Eesti Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti “Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?” koolitus.
Rahvusvaheline seltskond kogunes juba reedel – kes isikliku autoga, kes bussiga, mis jäi oluliselt hiljaks. Nii saadigi üksnes reede õhtul vaid pealiskaudselt koolitustegevustega alustada. See-eest laupäeva hommikuks olid külalised end pikast reisist välja puhanud ja kõik said üheskoos aktiivselt tegevustesse panustada.
Raeküla Vanakooli keskusesse kogunesid ammused head sõbrad Leedu väikelinna Vievise kultuurimajast, Riia noorteorganisatsioonist Trepes, samuti mitmed vahvad Vanakooli keskuse ja Pärnu Y-klubi inimesed, kes rahvusvahelise sündmuse kordaminekule kaasa aitasid.
Juba on jõudnud Läti partneri esindaja Oskars Mucenieks panna kokku lühikese videoklipi, mis teeb põgusa ülevaate asetleidnud sisutihedatest päevadest. „Paljud nädalalõpul Pärnus viibinud väliskülalistest rõõmustasid, et said nõnda lühikese ajaga tundma õppida paljusid Pärnu piirkondi ja ka Sindi linna,” nentis rahulolevalt Piia-Karro Selg, Vanakooli keskuse juhataja, kes on olnud algatuse “Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?” käivitaja ja edasiviija.
„Kui me 2017. aastal mitme Pärnu mittetulundusühinguga sündinud ideed täpsustavalt mõtestasime ja 2019. aasta lõpuks EV100 sünnipäeva väärikaks tähistamiseks projekti „Kes need jäljed siia jättis, kes neid jälgi mööda käis?” (akronüüm Jäljed) ellu viisime, siis jäi mõte veel kaugele, et liikuda sellega Pärnust ja koguni Eestist väljapoole,” meenutas Karro-Selg. Tegelikult hakkas mõte idanema palju varem. Viis aastat tagasi rääkis Karro-Selg, et nägi Läti edelaosas asuva musikaalse Liepāja linna matkaradasid, kus teekäijat juhtisid kõnnirajal püsimisel noodid. Inspiratsiooni tekitas Raeküla linnaosas perekond Pätside majale kinnitatud mälestustahvli avamine.
„Kuidagi iseenesest mõistetavaks sammuks kujunes juba 2020. aastal Erasmus+ täiskasvanuhariduse strateegilise koostööprojekti ette valmistamisel arusaamine, et ideega edasi minna koostöös meie organisatsiooni toredate partneritega Baltikumi teistesse riikidesse. Meie rõõmuks kiitis rahastaja mõtte heaks ja nii me siis tegutsemegi alates eelmise aasta märtsist juba rahvusvaheliste Jälgede ellu viimiseks,” selgitas Karro-Selg. Esialgseks partneriks oli suuruselt Sindiga võrreldav väikelinn Vievis Leedust, mille kultuurikeskus juhataja Audrone Stepankeviciute eestvedamisel ja koos vabatahtlikega paneb kokku omi Jälgi. „Lätlastega läks väheke keeruliselt. Nimelt loobus esialgne partner Livani IMKA, sest koroona halvas kaasalööjate koostööd ja eraelu. Seetõttu otsisime uut partnerit ja leidsimegi selle mitte kaugelt Eesti piirist – Riias tegutseva noorteorganisatsiooni Trepes.
Pärnule lisaks laienesid nii projekti korraldajate kui ka koolitusel osalenute teadmised imelisest rohelisest naaberlinnast Sindist
Möödunud nädalalõpul toimuski siis esimene rahvusvaheline koolitus Pärnus, kus saadi päriselt näost näkku üksteisele otsa vaadata ja vahetult suhelda. Laupäev algas kolme riigi seltskondade tutvustamisega: esmalt nimesiltide valmistamise ja piltide keeles üksikliikmete kirjeldamisega vastavalt nende tegevustele ja huvidele igapäevases elus. Teemale lähemale minnes rääkisid osalejad oma kodulooliste radade kujundamisest.
Projekti iseloomust tulenevalt oli palju kõndimist. Kogu seltskonnaga, aga ka väiksemate gruppidena sai läbitud kõik EV100 sünniaastapäevaks valminud kogukondlikud jalutusrajad ehk „Jäljed Paikusel”, „Jäljed Raekülas”, „Jäljed Räämal”, „Jäljed Vana-Pärnus” ja „Jäljed Kalamehe kvartalis”. Pärnule lisaks laienesid nii projekti korraldajate kui ka koolitusel osalenute teadmised imelisest rohelisest naaberlinnast Sindist.
Projektis osalenud võtsid kogetu kokku sõnades, et sellist mõnusat Erasmus+ projekti pole nad varem kogenud, saades nõnda palju liikuda ja seda mitte lihtsalt niisama, vaid ikka eesmärgipäraselt. Kiideti pärnakate valmisolekut väärtustada oma kogukonna liikmeid ja nende panust kohalikku arengusse. Ühe näitena esitati Jälge Vana-Pärnu rajal: väike hulgake külastas paljudele pärnakatele tuntud legendaarset parki, kus võis istuda Naali Liivrannale pühendatud pingil. Sama grupi liikmed istusid ka Elisabeth Aspele pühendatud pingil.
Omaette elamusretkeks kujunes jalutuskäik Raeküla supelranda kuhjunud rüsijää vallide juurde. Kahjuks sulavad need jäljed juba saabuvatel suvekuudel jäljetuks mälestuseks, mis jäävad pikemalt püsima üksnes emotsioonides ja piltidel.
Loe ja vaata samuti: Piltuudis: RÜSIJÄÄ RAEKÜLA ALL
Huvitav oli teada, et huviväärsetel radadel kõmbiti mitukümmend tuhat sammu ja nooremast vanima osalejani lahutas 60 aastat. Noorim oli esimese klassi tütarlaps ja vanim ennast nooreks pensionäriks nimetav härrasmees.
„Üllatav oli näha kogu grupi hakkamasaamist, kui ühte või teist liiget pidi abistama tõlkimisega. Tuli ette hetki, mil lisaks rahvusvahelise projekti põhilisele suhtluskeelele – inglise keelele – võeti appi ka vene, eesti, saksa ning ühel korral ka „viipekeel”. Viimane rohkem naljaga pooleks, et väheke ilmestada grupitööna valminud „teleintervjuud”,” vahendas muljeid Karro-Selg, kes ise on Pärnu elanik aastast 2004. „Pole minagi jõudnud tänaseks kõiki EV100 kingitusena valminud radu läbi käia. Nii oli mul näiteks Vana-Pärnu grupi liikmena heameel end harida ja silmaringi laiendada.”
Projekti partnereid koduteele saates innustati veel jumalagajätu sõnades neid kenasti omi radasid ette valmistama. „Mis aga kindlasti väga oluline, et eestlaste grupi liikmetega otsustasime lisaks Pärnu Jälgedele laiendada haaret ja panustada koos sintlastest grupi liikmetega võimalusse ka nn kaubamärk Jäljed sellessegi väikelinna viia,” lausus Piia Karro-Selg vestluses Külauudiste reporteriga.
Urmas Saard