JÄGALA JÕEL NÕUTAKSE PETITSIOONIGA RAHVUSVAHELISTE LEPETE TÄITMIST

Fotokollaaž

Läinud aasta 30. detsembril pikendas Keskkonnaamet jälle Wooluvabrik OÜ vee erikasutusluba Linnamäe paisul hüdroenergia tootmiseks kuni uue veeloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemiseni, aga mitte kauemaks kui 30.06.2022. Juubelihõnguline kümnes Linnamäe hüdroelektrijaama (HEJ) loapikendus ajendas MTÜ Jägala Kalateed tegema Petitsioon.ee lehel üleskutset Jägala jõe taasavamiseks rändekalade vabale liikumisele.

„Eelmisel aastal me juba nägime sellist pikendust sama tekstiga: – pikendada.. kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2021,” selgitab Liivia Mahlapuu, MTÜ Jägala Kalateed kõneisik ja petitsiooni üks algatajaid.

Allakirjutanud nõuavad, et Keskkonnaamet lõpetaks Jägala lõhejõel keskkonnale kahjuliku tegevuse ja taastaks sealse loodusliku kärestiku ning jõe vaba voolamise, mis on hädavajalik nii lõhedele kui teistele liikidele. Keskkonnaameti avaldatud keskkonnamõjude hinnang selgitab, et Jägala jõel asuva Linnamäe hüdroelektrijaama paisul ei kaalu muud huvid üles elurikkuse taastamise ja kaitse vajadust! „Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Vabariigi Valitsus ja ettevõtjad peavad hakkama järgima EL loodusdirektiive, mis on olnud meile kohustuslikud juba 16 aastat,” kirjutatakse petitsioonis.

Eesti võimsaim hüdroelektrijaam Linnamäel toodab vähem elektrit kui üks tänapäevane tuulegeneraator

Petitsiooni toetav loodushoiu ja keskkonnakaitse õpetaja, Tartu Ülikooli bioloogia magistrant ja vooluveekogude huviline Jürgen Karvak kirjutab oma Facebooki postituses, et looduslikus jõe-ökosüsteemis toimuvad mitmed ökoloogilised protsessid ja seosed, mida paisud muudavad. Ta lisas: „Seevastu on meie tasasel maastikul hüdroenergia tootmine nii ebaefektiivne, et Eesti võimsaim hüdroelektrijaam Linnamäel toodab vähem elektrit kui üks tänapäevane tuulegeneraator, mõjudes samas negatiivselt sealsele ökosüsteemile.”

Karvak jätkab samas postituses ja ütleb, et Linnamäe paisu avamise järel pääseksid taas kudealadele teiste hulgas lõhed, forellid, vimmad, jõesilmud ning laieneksid elupaigad võldastele, trullingutele ja paksudele jõekarpidele ning paljudele teistele vee-selgrootutele. „Samuti saaksid vabalt vooluga liikuda setted, mis on loomulik protsess vooluvetes,” mainib ta.

Lisaks avaldab ta arvamust, et pealinnast kõigest 30 km kaugusel vuliseva kärestikulise jõe taastamine võiks luua eeldused süstaga ja raftinguparvega aerutajatele. Hea näide on võtta Sindi paisu avamisest Pärnu jõel, kus asukoht muudeti kärestikuaerutajatele heaks harjutamiskohaks.

Kui Sindi paisuga tuldi EL Elupaikade direktiivi täitmisega juba mitu head aastat tagasi toime, siis Jägala jõe hoiualal rikutakse EL direktiive Eesti Vabariigi võimukoridorides jätkuvalt imestust tekitava meelekindlusega.

Veekogu head keskkonnaseisundit ei saagi saavutada, kui see on inimtekkeliste rajatistega suletud

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalateadlased kirjutasid 2020. aastal ERR Novaatoris tabavalt: „Jägala jõgi ja Kunda jõgi ei ole “mõni potentsiaalne elupaik”. Need on üleeuroopalise tähtsusega unikaalsed loodusväärtused. Veekogu head keskkonnaseisundit ei saagi saavutada, kui see on inimtekkeliste rajatistega suletud ja jõelise keskkonnaga kohastunud veeloomad ei saa elupaika kasutada. Seega mõjutab Jägala ja Kunda jõe edasine halb seisund kogu regiooni ulatuses üldist keskkonna seisundit.“

Liivia Mahlapuu meenutab, et Jägala jõe alamjooks oli enne Linnamäe HEJ ehitamist eelmise sajandi kahekümnendateni väga kuulus lõhejõgi. Väärtuslik jõe lõik uputati paisjärve alla. Euroopa Liiduga ühinedes kohustus Eesti taolised elupaigad kaitse alla võtma. Selle asemel andis Keskkonnaamet isegi ilma Natura asjakohast hindamist läbi viimata 2008. aastal loodust kahjustavaks tegevuseks ametliku loa, mis pidi lõppema 2012. a.

Lisaks Euroopa Liidu õigusele reguleeritakse lõhede kaitset Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioonis, mille alusel on loodud Läänemere Balti merekeskkonna kaitse komisjon (HELCOM). „See on riikidevaheline kokkulepe ja seda peab täitma,” räägib Liivia Mahlapuu. „Mis õigusega saab poliitiline otsus prevaleerida EL direktiivide üle? Kes saab võtta vastu otsuse mitte täita rahvusvahelisi kokkuleppeid?”

Urmas Saard

Samal teemal:

EL LOODUSDIREKTIIVIDE JA MÄÄRUSTE RIKKUMISED

HALDUSKOHUS TÜHISTAS RATASE VALITSUSE KULTUURIMINISTRI OTSUSE

JÄGALA JÕE TAASTAMIST TOETAVAID ANNETAJAID TÄNATAKSE AUHINDADEGA

JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJA

LOODUSVAENULIKU KULTUURIMINISTEERIUMI VASTU KOHTUSSE LÄINUD JÄGALA KALATEED VAJAB RAHALIST TOETUST

KULTUURIMINISTER EIRAB ÕIGUSKANTSLERIT JA VABARIIGI VALITSUST

KES KORVAB ELEKTRITOOTMISE JA EHITISMÄLESTISE TEKITATUD KAHJU LOODUSELE JA ÜHISKONNALE?

KESKKONNAMINISTEERIUM OTSIB VÕIMALUSI LÕHEJÕGEDEL HÜDROENERGIA TOOTMISE JÄTKAMISEKS

  LINNAMÄE HEJ OTSTARBEKUS JÄGALA JÕEL?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga