LOOTUS ON VÕIME TULEVIKU MUUSIKAT KUULATA, USK ON JULGUS TANTSIDA SELLE MUUSIKA JÄRGI

Nelipüha jutlus

Heigo Ritsbek, Anglokatoliku Kiriku ülemaailmne patriarh ja Püha Kolmainsuse Anglokatoliku Vaimuliku Teenistuse Kooli president

Patriarh dr Heigo Ritsbek

Täna tähistab kristlik maailm nelipühi, mida on nimetatud ka suvistepühaks, kaskede pühaks, kristliku Kiriku sünnipäevaks. Allpool avaldatud jutluse pidas patriarh dr Heigo Ritsbek esmakordselt 2016. aasta nelipühal.

Piibli alguses 1. Moosese raamatu 12. peatükis kõneldakse Jumala sekkumisest inimajalukku ühel erilisel viisil Aabrahami kutsumise läbi. Enne seda jõuab nö jutumärkides „inimajalugu“ või ajalugu ilma Jumalata totaalsesse kaosesse Paabeli torni loos, kus tahetakse ehitada torn Jumalani taevasse ning teha endale nimi. See endale nime tegemine lõpeb torniehitajatele aga sellega, et Jumal segab ära nende keele ning nad ei saa enam üksteisest aru. Ka hiljem on ajaloos püütud inimeste poolt endale nime teha. Attila, Nero, ja paljud teised püüdsid endale nime teha. Hitler püüdis tuhandeaastast impeeriumi ehitada. Lenin, Stalin, Pol Poth ning teised püüdsid endale nime teha ning ehitada maailma iseenese erakordselt ebainimlike arusaamade kohaselt. Aga need ajad on läbi saanud. Siin maailmas endale nime tegemine ei lõpe kunagi hästi. Sest nimi on vaid Jumalal.

Nelipühiloos, mida täna kuulsime Apostlite tegude raamatust Piiblis, ühendab Jumal, kellel on nimi, inimesed üheks. See ei toimu mitte mingite manipulatsioonide tulemusel ega inimliku õppetöö tulemusel, vaid see toimub jumaliku lingvistilise ime läbi, kus inimesed saavad taas üksteisest aru, see toimub Jumala enese tegutsemise kaudu. Jumal sekkub eriliselt inimkonna ajalukku ning annab oma järgijatele julguse rõõmusõnumiga inimeste juurde minna ning võime edastada sõnumit nii, et inimesed sellest aru saavad.

Dietrich Boenhoeffer on öelnud, et „kristlik ühtsus ei ole ideaal, mille poole me peaksime pürgima, vaid see on loodud reaalsus Jumala poolt Kristuses, milles me võime osaleda“.

Nelipühi tõotus on ristimises – peale kuulajate küsimust, mida nad peaksid tegema, ütles püha apostel Peetrus: “Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks“ (Ap 2:38). Ristimine on kristliku teekonna alguses väga oluline, see on jumalik tegutsemine sinu vastuvõtmisel Jumala perekonda – Kirikusse. See on Paabeli torni loo termineid kasutades sinu loobumine endale nime tegemisest ja selle asemel hoopiski enda usaldamine Jumala kätte, kellel on nimi. Jumala nimi on siis sinu peal. Siis oled sa Kristuse oma igavesest ajast igavesti.

„Ma olen ühes Kristusega risti löödud, nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus“ ütleb püha apostel Paulus (Gl 2:19-20) Kristusega.

Esimene nelipühi juutidega, kes uskusid Jeesusesse, oli lingvistiline sündmus, millega kaasnes erakordne Püha Vaimu vägi. Kristliku nelipühisündmuse juured on juutlikus nädalate pühas. See oli aeg hiliskevadel, kui esimesed valminud viljad toodi Jumala ette tänus Tema armu ja helduse eest. Seda püha peeti 50 päeva peale paasapüha, siit ka nelipühi nimetus – pentecoste kreeka keeles.

Nelipühipäeval valati Jumala Püha Vaim välja kristliku Kiriku missiooni tarbeks, kristliku Kiriku misjoni heaks. Jeesus oli enne taevaminemist öelnud: „te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni“ (Ap 1:8).

Kristlik Kirik eksisteerib mitte iseenda jaoks, ta eksisteerib maailma jaoks, et kogu maailm võiks saada muudetud. Muudetud hoopis teistsuguseks.

See on Kiriku missioon, see on armas õde ja vend sinu ja minu missioon. Täna nelipühipäeval on hea seda taas meelde tuletada.

Jumal ei tõota uuendada mitte ainult üksikinimesi, vaid ka nendevahelisi suhteid – mis muidugi peaksid juba iseenesestki uuenema, kui inimesed uuenevad. Jumala Vaim ühendab inimesed: “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks,” (1Kr 12:13) kirjutab püha Apostel Paulus.

Kirikuisa Püha Augustinus on öelnud, et lootusel on kaks tütart – viha ja julgus. Viha selle vastu nagu asjad on ja julgus muuta seda. Keegi on siia juurde lisanud: lootus on võime tuleviku muusikat kuulata, usk on julgus tantsida selle muusika järgi.

Tänasel päeval esitub küsimus – kas me oleme selleks valmis? Kas oleme valmis olema Issanda tunnistajad kuni maailma äärteni. Selle maailma ääre sees on meie kaunis Maarjamaa. Siin Maarjamaal on inimesed, kes igatsevad jumalikku armastuse ja andestuse sõnumit. Aidaku Jumal, et täna tähistatav nelipühi meid kõiki selleks veelgi enam innustaks – olla Jumala missioonis tema armastuse edasikandjad.

Meie palve on täna: Issand, läkita oma Vaim ja uuenda maa pale!

Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga