Narva linna purustamise järel 6. märtsil leidis aset suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
[pullquote]Ka tänavu 9. märts õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres[/pullquote]Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised, öeldakse Eesti Muinsuskaitse Seltsi sõnumis. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.
Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi jõhkralt Helsingit ja teisi Soome linnu.
1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.
Ka tänavu 9. märtsi õhtul süüdatakse mälestusküünlad Harju tänava veeres ja kell 19.15 hakkavad lööma Tallinna kirikute kellad.
Enne seda toimub Niguliste kirikus algusega kell 18.00 mälestusteenistus 1944. aasta pommirünnakute ohvrite mälestuseks. Musitseerib organist Tiit Kiik ja laulab tenor Lembit Tolga. Aastapäevakõnega esineb kirjandusteadlane Maarja Vaino. Lahkunuid mälestab piiskop Philippe Jourdan, kes loeb ka Meie Isa Palvet ja kuulutab rahusoovi. Tallinna linnavalitsuse sõnumi annab edasi abilinnapea Aivar Riisalu.
Urmas Saard