Kuna olukord Ukrainas on kriitiline, kutsub Avatud Eesti Fond üles vaatama ja toetama vene telekanalit Dožd.
Vaata nende kodulehelt, kuidas saad nende tegemistele õla alla panna ja seista hea, et nad oma tegevust saaksid jätkata.
Päev: 18. märts 2014
Anna oma keldrist teada!
Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.
Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.
Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.
Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.
Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.
Aitab tabudest! Leia end! Ole! Ela!
Kristel Pohlak,
maailmakodanik
EGO tähendab ladina keeles MINA. EGO SUM – MINA OLEN.
Ma olen hakanud aru saama, et ego ongi tegelikult see, mida me kogu oma elu otsime ja mida enamik iial ei leia. “Kes ma olen?” See küsimus kummitab meil ju pidevalt kusagil alateadvuses läbi terve elu.
Aga sa ise oledki ego, sa oled kõik, mis sinu olemuse koodi sisse on kirjutatud, ja igal on see kood natuke erinev. Ego on tegelikult hea, ent teda peab enda seest üles leidma. Teda ei tohi segi ajada ülepaisutatud ettekujutusega endast. Just siit tulebki ülbus, mida me nimetame egoismiks.
Sageli me kujutame endale ette, kes me enese või kellegi teise arvates võime või tahame olla. Ära tee seda! Lihtsalt Ole! Otsi endast seda rõõmsat olevust, kes sinu kehas end vabalt ja hästi tahab tunda: just see sa päriselt oled. Ning kui oled ta leidnud, siis oled leidnud ka oma tegeliku väärtuse ja saavutad austuse, mida sa ehk väga igatsenud oled. Meis kõigis on tegelikult kõik olemas selleks, et olla hea, selleks, et olla väärikas ning väärtuslik.
Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi tähtaeg pikenes
Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).
Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.
Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.
Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.
Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.
Mariliis Tago
Üritused Sänna Kultuurimõisas
Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.
Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.
Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.
Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.
Sänna Kultuurimõis
Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis
Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop