Kuidas olla terve laps?

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Alustatakse vahvate mängudega perele. Lapsevanemad saavad arstide Eda Tamme ja Marje Oona eestvedamisel arutleda vaktsineerimise teemal. Lapsed teevad koos juhendajatega põnevaid katseid ja õpivad, kuidas olla terve laps.

Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.

Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com. Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Avati aasta linnu veebileht ja algavad jäälinnuaasta tegevused

JäälindEesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta linnuks on jäälind. Täna avati aadressil www.eoy.ee/jaalind aasta linnu veebileht. Sealt leiab infot selle aasta plaanidest, samuti saab lugeda jäälinnu kohta, vaadata kauneid pilte ja huvitavaid videosid.

Ühe olulisema tegevusena algas jäälinnu vaatlusandmete kogumine, et täpsustada tema talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupaigaeelistusi jm. Eesti Ornitoloogiaühing ootab aasta jooksul teateid kõigist vaatlustest, mis on tehtud alates 1. novembrist 2013. Kõige lihtsam on oma vaatlused kirja panna jäälinnu veebilehel selleks loodud rakenduses, mis on kasutatav ka nutiseadmetes. Vanematest vaatlustest ja huvitavamatest kohtumistest palutakse teada anda e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 508 6690.

Lisaks jäälinnu tutvustamisele meedias, loodusõhtutel jm toimub sel aastal ka suur joonistusvõistlus ning suurematel fotokonkurssidel jagatakse auhindu parimate aasta linnu fotode eest. Märtsikuus ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark, suveks valmib aga lõbus joonisfilm jäälinnu elust. Aprillis algab jõelinnustiku seire katsetamine, kus peamiseks katsealuseks on jäälind. Selle juures oodatakse abi eelkõige kanuutajatelt ja teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes läbivad pikemaid jõelõike. Kavas on ka jõelinnustiku inventuur valitud jõgedel. Loomulikult on sel aastal oodata ka üllatusi.

Jäälinnuga saab lähemat tutvust teha juba täna õhtul kell 20.05 Eesti Televisiooni saates Osoon, kus jäälinnust ja oma elamustest räägib loodusfotograaf Sven Zacek. Kolmapäeval kell 18 toimub Tartu Loodusmajas aga esimene jäälinnu loodusõhtu.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Viljandi uisumaraton

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala

Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu

Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.

“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.

Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.

Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.

Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias

 

Talihari – meeste püha

Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja