Mahepõllumajanduses otsitakse võimalusi tootmise efektiivistamiseks

Foto: EMSA
Foto: EMSA
Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et mahepõllumajanduses tuleb saavutada efektiivsem tootmine ning tagada tõhusam järelevalve.

„Mahepõllumajandusmaa laienemisele peab järgi tulema ka toodang ja selle töötlemine, mis tagaks mahemärgistusega toodangu jõudmise ka meie toidulauale,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Oluline on toetada tootjate ühistegevust nii tootmises, töötlemises kui turustamises – üksikud mahetootjad on eraldiseisvalt edu saavutamiseks sageli liiga väikesed. Esimesi edulugusid heast koostööst näeme näiteks ühistu Wiru Vili näol.“

Töögrupis osalejad tõstsid esile vajadust panustada senisest enam katmikaladel köögiviljakasvatuse, mahesööda- ja seemnekasvatuse ja mahevesiviljeluse arendamisse.

Kõigi valdkondade juures rõhutasid osalejad vajadust toetada aktiivset tootmist, tõhustada järelevalvet, sh muuta kasutajasõbralikumaks järelevalves ja toetuste taotlemisel kasutatavad IT-süsteemid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmise töögrupi teemaks on koolitus, nõuanne ja teadmussiire.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Kehtiva mahepõllumajanduse arengukavaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/mahepollumajandus?id=10932

Eesti mahepõllumajanduse statistikaga saab tutvuda siin:
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahepollumajandus-2012.pdf

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Noortekeskused üle Eesti astuvad sammukese lähemale olukorra  lahendamisele, mille kohaselt ligi kuuendik ehk enam kui 40 000 Eestis  elavatest 15‒29-aastastest noortest ei õpi ega tööta.

Noorte väljavaadete parandamiseks on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, hetkel juba 103 noortekeskust koondav katuseorganisatsioon, alustanud koostöös 20-ne noortekeskusega (nimekiri leitav www.ank.ee) oma kohta otsivate noorte kaasamiseks sobiva mudeli väljatöötamist.

Noortekeskus arvestab piirkonna eripära ja oskab noori kaasata. Paljud omavalitsused üle Eesti on panustanud noorsootöö arengusse ning  arendanud välja noortekeskuste tegevust. Noortekeskustest on kujunenud mitteformaalset õpet ja nõustamist elluviivate ja koordineerivate asutuste võrk, mis pakub erinevaid tegevusi/teenuseid kogukonnale. Noortekeskustes tegutsetakse eelarvamustevabas mitteformaalses keskkonnas, kus noorel saab ennast arendada temale sobival viisil. Seetõttu on noortekeskustel võimalus pakkuda vabatahtlikuks tööks erinevaid tegevusi lähtuvalt noore huvidest, oskustest ja arengupotentsiaalist. Loe edasi: Kes tegeleb noorega, kes ei õpi ja ei tööta?

Kohanimeeksperdid arutavad rahvusvaheliste nimede kasutamise põhimõtteid

Täna, 18. septembril kohtuvad siseministeeriumis ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimeeksperdid, et arutada kohanimede kaitsmise ja rahvusvahelise korraldamise põhimõtteid.

“Kohanimedel on erinevate riikide infosüsteemides, eriti aadressi- ja ruumiandmete süsteemis, tähtis roll. Need peavad olema üheselt arusaadavad, täpsed ja kergesti kättesaadavad,” rääkis regionaalministri valitsemisala kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna juht Väino Tõemets sedalaadi kokkusaamiste ja arutelude vajalikkusest. “Oluline on ka kohanimede ajaloo- ja kultuuriväärtuse teadvustamine ning avalikkuse laiem kaasamine kohanimede määramisse,” lisas Tõemets.

ÜRO Balti- ja Põhjamaade kohanimede töörühmadesse kuuluvad eksperdid 11 riigist – Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt, Valgevenest, Soomest, Rootsist, Norrast, Suurbritanniast ja Taanist.

19. septembril korraldatakse ka ühisseminar Maa-ametis, kus käsitletakse nimeteaduslike andmebaaside ja rahvalt kogutavate andmete sidumist riikliku ruumiandmete võrgustikuga. Mõlema ürituse eestvedajaks on regionaalministri valitsemisala.

Teiste hulgas osalevad üritustel ka kohanimenõukogu liikmed. Nõukogu jälgib kohanimede kasutamist ja teeb vajadusel ettepanekuid selle parandamiseks, korraldab eksperthinnangute saamist ja uurimistööd kohanimeküsimustes ning osaleb kohanimeloendite koostamisel, korrastamisel ja avaldamisel.

Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Kukemõisa maamaja

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutavad välja tänavuse Aasta Puitehitise konkursi, et premeerida silmapaistvate ehitiste autoreid. Tööde esitamise tähtaeg on 4. oktoober 2013.

Tänavu 11. korda toimuvale konkursile on oodatud ehitised (hooned, rajatised) või ehitiste grupid, mis on valmis või valmivad hiljemalt 30.09. 2013. Konkursile ei lubata varasematel puitarhitektuuri konkurssidel osalenud ehitisi. Esitatud ehitise juures peab puit olema domineerivaks materjaliks. Aasta puitehitise määramisel võetakse aluseks hoone või objekti arhitektuuriline lahendus, sotsiaalne kontekst, puitmaterjali kasutus ja ehitustehniline kvaliteet.

Töid võivad esitada nii era- kui juriidilised isikud. Võistlustingimused ja lisainfo leiate Puuinfo kodulehelt www.puuinfo.ee. Täidetud ankeedi (ankeedi leiab siit) saab saata elektrooniliselt, tavapostiga või tuua aadressil: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (Viljandi mnt 18a, Tallinn 11216) või Eesti Arhitektide Liidu kontorisse (Lai 31, Tallinn 10133). Ankeedid võib saata ka faksiga numbrile 656 76 44. Ehitise konkursile esitamise tähtaeg on 4.10.2013. Loe edasi: Konkurss “Aasta Puitehitis 2013” on avatud

Loodushuvilised on oodatud osalema tasuta sügismatkadel

Keskkonnaamet korraldab sügise alguse puhul 15 maakondlikku matka, mis toimuvad looduskaitsealade radadel ning mida juhendavad Keskkonnaameti töötajad ja kohalikud giidid.

Üle-eestilised matkad toimuvad nädalavahetustel madisepäevast mihklipäevani ehk 21.–29. septembrini. Enamus retkedest toimuvad loodus- ja maastikukaitsealade radadel, kuid külastatakse ka lähedale jäävaid huviväärsusi. Matkade juhendajateks on Keskkonnaameti töötajad ning kohalikud giidid.

Sügismatkad on jätkuks kevadistele looduskaitsekuu matkade sarjale ning nende korraldamise eesmärgiks on parandada Eesti elanike keskkonna- ja looduskaitsealaseid teadmisi. Osavõtt on kõikidele tasuta, vajalik on eelregistreerimine maakondlike kontaktisikute kaudu.

Esimesed matkad toimuvad juba 21. septembril Viljandimaal Teringi õpperajal ja Põlvamaal Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Täpsem sügismatkade ajakava on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Uma talo raamat perre abiga

Silgu Liivil avidi raamatut «Timpri talu lugu» kokko säädi latsi perre ja mitmõ tõsõ sugulasõ

Tuu olõ-i egäpääväne asi, et tetäs paks ja värmikirriv, kõvvu kaasiga raamat üte hariligu Võromaa talo aoluu kotsilõ. Rõugõ kihlkunna Kogrõ külä Timpri talo pernaanõ Silgu Liivi (68) tekk’ säändse raamadu uma perre abiga.

«Seo om mullõ pühä kotus!» näütäs Liivi talotarrõ, kon tä sündü. Nätä om, et seosama tunnõ käü terve talo kotsilõ, mille Liivi om üten mehe Pauli (70) ja sugulaisi abiga üles ehitänü. Seost suurõst tundõst taloraamat sündümä naas’ki.

Sünnütalo sai Liivi hindä kätte väega kehvän saisun. «Talo jäi 40 aastas piaaigu tühäs ja ütskõrd sõs ma olligi nigu kits katõ hainakuh’a vaihõl, kas talo maaha müvvä – mõts maaha võet, huunit olõ-i inämb, elomaja kah otsast sisse sadanu – vai jättä,» seletäs Liivi, vesi silmänukan. «A sõs tundsõ, et neo omma juurõ, tan lindasõ vanaimä ja vanaesä hing ja hõng.

Tei otsussõ ja ütli Paulilõ kah: ei müü är, las jääs!»

Üten perrega näkk’ Liivi pall’o vaiva, et saasi jäl kõrda Timpri talo, mille vanavanaesä Allasõ Piitre 150 aasta iist Viitenä mõisa käest ostsõ.

Täämbädses om talost saanu illos hää olõmisõ kotus Liivi latsi perrile ja näide sõbrulõ. Loe edasi: Uma talo raamat perre abiga

Himmaste koolimajas jätkub õppetöö

Põlva Vallavalitsus ja MTÜ Rosma Haridusselts allkirjastavad lepingu, mille kohaselt annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolihoone ja majandushoone MTÜ Rosma Haridusseltsile neljateistkümneks aastaks tasuta kasutada.

Allkirjastatav leping avardab Johannese Kooli arenguvõimalusi ja tagab koolihariduse andmise jätkamise Himmastes. Koolipidaja vahetuse kinnituseks, annab Põlva Vallavalitsus Himmaste koolikella üle MTÜ Rosma Haridusseltsile.

Põlva valla hariduselu liigub vastuvoolu. Erinevalt ülejäänud maakonna koolidest ja lasteaedadest, Põlva vallas laste arv lasteaedades ja koolides järjepidevalt suureneb.

Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal on lastearvud suurenenud kahe aastaga koolis 45-lt 64-ni, suurenemine 19 õpilase võrra, lasteaias 28-lt 39-ni, suurenemine 11 lapse võrra.

Mammaste Lasteaias ja Koolis on õpilaste arv koolis kasvanud 142-lt 231-ni, suurenemine 89 õpilase võrra. Lasteaias on laste arv kasvanud 150-lt 205-ni, suurenemine 55 lapse võrra.

Lisaks õppetööle korraldab MTÜ Rosma Haridusselts mitmeid avalikkusele suunatud regulaarseid ettevõtmisi: Vanemate Kool, Loovusnädal, Kogupere konverents, samuti erinevaid koolitusi, õpitubasid, talguid, laatasid, tähtpäevade tähistamisi.

Peipsi sibul sai riikliku kvaliteedikava

 

Foto: visitpeipsi.com

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas Peipsi sibula riikliku toidukvaliteedikava, mis määratleb ära tooted “Peipsi sibul” ja “Peipsi tippsibul”. Peipsi sibul on esimene Eesti toiduaine, millel on oma kvaliteedikava.

“Toidukvaliteedikava raames toodetud sibula tunneb edaspidi ära märgistuse järgi, millel on kirjas “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul” ning mille juurde on lisatud väljend “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava ,” rääkis Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Peipsi sibula pakendilt leiab edaspidi etiketi, mis sisaldab toote nimetust “Peipsi sibul” või “Peipsi tippsibul”, toote netokaalu, väljendi “Riiklikult tunnustatud toidukvaliteedikava” ja talu või MTÜ Peipsimaa Sibulatootjad nime.

Tunnustatud Peipsi sibul kasvab kõrgetel peenardel, väetiseks kasutatakse komposti ja koduloomade sõnnikut ning umbrohutõrjeks rohimist. Peipsi sibula mugul kaalub 25-150 grammi, see on lapiku kujuga, lapik-ümara või lapik-ümar koonusekujulise tippotsaga. Sibulakoore värv on roosakaskollane, roosakaspruun või kollane. Taimede kasvatamiseks kasutatavad seemnesordid on ajalooline Venemaalt pärinev kohalik sort “Bessonovski” ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatud sort “Jõgeva 3”.

Kõik tootmisetapid alates seemnete ettevalmistamisest kuni pakendamiseni peavad toimuma iga toidukvaliteedikavas osaleja talus/tootmiskohas.

Praeguseks on kvaliteedikavaga ühinenud kuus sibulakasvatajat, kes kohustuvad kõiges järgima tunnustatud toidukvaliteedikava eeskirjaga kehtestatud nõudeid. Eeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle hakkab järelevalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet..