«Mõtsatsia teivä timahava iks pall’o kahh’o, osa põldõ es nakka koristamagi,» ütel’ Vana Võromaa kõgõ suurõmb hernekasvataja (117 ha) Haameri Heiki Räpinä kihlkunnast Vilustõst. Jahimehe laskva tsiko mõnõl puul eski üle limiidi, a iks taha-i näid vähämbäs jäiä.
«Kümnendik hernesaagist läts’ mõtsatsia nahka,» võtt’ kah’o kokko Põlva kihlkunna Lutsu külä põllumiis Rüütle Janno, kiä kasvat’ hernest 45 hektäri pääl. «Tsia naksi joba keväjä pääle, ku hernes oll’ vaivalt üles tulnu. Ütskõrd esi näi: suuri oll’ paar-kolm, väiksit jõudsõ paarkümmend kokko lukõ. Nisu seeh käve kah, no maisilõ piät aia ümbre tegemä, tuu om näide lemmik!» Rüütle Janno ütel’, et suvõ pääle käve tsiakari iks mitmit kõrdo herne ja nisu seen.
«Nä jätä-i üttegi aastat käümäldä, võtva nissu ja rapsi kah, a timahava nii hull es olõki. Talonigõl kõigil oll’ hernes maah, peris ilma ei olõ kiäki jäänö,» hinnas’ Punniski Raivo Räpinä kihlkunnast Leevakult.
Urvastõ kihlkunnan Liinamäe-Kurõnurmõ kandin mölläs kah paras tsiakari. Ku Kurõnurmõ Väikemetsa suurtalo perremiis Servä Taavi hinnas’ kahh’o eski väikus – tsiga sei tuhandõst vilähektärist nii mõnõ hektäri –, sis väikutalonik Saarõ Evar sai külvetüst tonnist hernest puhtalt tagasi vaivalt 700 killo.
Servä Taavi selet’, et tsia lemmigu omma hernes, nisu ja kaar, kesvä tä väega ei taha.
Haameri Heiki ütel’, et kärsäga tettüst kah’ost om või-olla suurõmb eski tuu, miä tulõ nurmõ jäetüisi tsiajunnõ peräst. Noidõ seest jõudva nurmõ tuulõkaara- ja hainasiimne, millest vallasaamisõs piät põllumiis kurja vaiva nägemä.
Kärsä omma kardokan
No om vili pia võetu ja tsia tsihtvä kärsä kardokamaa poolõ. Sõmmõrpalo jahiseldsi päämiis Kauna Toomas kõnõl’, et üts Lõõdla järve viirne kardokakasvataja om tsikoga pistü hädän keväjäst pääle. «Täl om joba häbü meid kutsu ja es jää muud üle – timä väümiis tekk’ esi jahimehepaprõ,» selet’ Kaun. «Ku tä Tartost käve äiäle appi, sis näkk’ är, et tuu tsiapasminõ kah lihtsä olõ-i. Jahimiis ei saa võimatut tetä. Ku ütekese är lasõt, sis kolmõ päävä peräst om kari tagasi ja tege ummi tsiatempõ edesi.»
Kauna Toomas ütel’, et Sõmmõrpalo jahiselts om tsia-limiidi kõgõ täüs lasknu ja inämbki. Mineväne jahihuuaig lasti 122 tsika (näütüses 2005. aastal 17 tsika). Vanal Võromaal lasti perämädsel huuaol neli-viis kõrda inämb tsiko ku katõssa aastat tagasi.
Kaun ütel’, et suurtalonik ei panõ sakõst tsia-kaho tähelegi, a ku väikul talomehel 15-pääline tsiakari kardoka vai kaara sisse püürd, sis häös või-olla terve talvõvaru. Tuuperäst soovitas tä päält jahimiihi kutsmisõlõ ka tõisi tsiavastatsit nippe pruuki: säädi eelektrikar’ussõ vai haisva rõiva ümbre kardokamaa, panda raadio üüses kõnõlõma. «A tsiga om kavval, tä tund är, et tedä tahetas nõnnapite vitä,» ütel’ Kaun. «Oll’ juhus Võrumaal, et pinikett oll’ küündünü pia kardokamaani, säält üts miitre vahet ja tsia olli tennü umma tüüd.»
Kauna Toomassõl om plaan uma kandi suurõmba talomehe kokko kutsu, et ütitselt arota, kuis tsika kontrolli. «Kas näütüses niitä hainamaa-ribakõisi põllu viirde, et jahimehe saasi tulla lihtsämpä tsika pasma,» pakk’ tä.
Ruusa-Leevaku kandin om kah hulga tsiko. Jahimehe omma pallõlnu näide tempest õkva teedä anda. Sis omma nä varitsustorni toonu ja suvõl, ku immissit-põrsit laskõ tohe-i ja kesikut trehvä-i kar’an olõma, ka õnnõ hiidütämises paugu taivahe lasknu.
Ku parhilla viil saava talomehe ja jahimehe pia egän Võromaa nukan häste läbi, sis Kauna Toomas murõhtas, kuis mõotas tuud vahtsõnõ jahisäädüs, miä taht jättä kõik põllukah’o jahimehe kanda.
«Kost tuu jahimiis tuud mass ja mõnõn kandin võiva jahimehe panda püssä hoobis saina pääle,» arvas’ tä. «Vai ku väega sunnit tsiko pasma minemä, sis peräkõrd kaet, et väiku käpätäüs jahimiihi omgi perrä jäänü, kes omma nõun appi tulõma. Tõsõ läävä tiatrilõ vai istva Facebookin ja ei lääki inämb jahti!»
Harju Ülle, Uma Leht